Arumäe: SKP kasv aeglustub kõigis Balti riikides

Järgneb Ruta Arumäe nädalakommentaar:

Jaekaubandusettevõtete müük suurenes septembris taas viis protsenti, nagu ka paaril eelneval kuul. Et kasv vähemalt selles määras jätkub, oli oodatav, kuid kasvu kiirenemine kaubanduspindade suurenemise tõttu sel kuul vähemasti ei realiseerunud.

Kasvu struktuuris mingeid märgatavaid muutusi pole toimunud. Sarnaselt varasemale mõjutas septembris jaemüügi kasvu enim müügi suurenemine majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide ja muudes spetsialiseeritud kauplustes.

Riiete müügis uute kaupluste tuleku tagajärjel praktiliselt mitte mingit kasvu pole toimunud. Kuid see võib avalduda ka alles järgmistel kuudel.

Järgneval kuul ootaks jaemüügi kasvu suhtelist stabiilsuse jätkumist, mõningase potentsiaaliga kasvu kiirenemiseks kuue protsendi ümbrusesse. Aasta lõpu poole ja veelgi enam järgmiseks aastaks ootame kasvu aeglustumist.

Tarbijate kindlustunne on viimastel kuudel taas veidi paranenud, kuid suures pildis on see kõikunud selle aasta jooksul ikkagi sama taseme ümber. Paranenud on viimastel kuudel usk majanduse üldiste väljavaadete osas ning tunnetatakse ka iseenda finantssituatsiooni paranemist. Oktoobrikuus on usk iseenda finantssituatsiooni paranemisse eriti märgatavalt suurenenud.

Samas, suuri oste rohkemas mahus teha ei plaanita. Seda kinnitavad ka automüüginumbrite jätkuvalt paigalseisvad tasemed. Jaekaubandusettevõtete kindlustunne on püsinud sama stabiilne kui nende müügimahtude kasvudki. Ehk siis stabiilsust nähakse jätkumas edasigi.

Tööstustoodangu mahud olid aga septembris teist kuud järjest languses. Seda nii eelmise kuuga kui eelmise aastaga võrreldes. Septembrikuine töötleva tööstuse toodangumaht oli üks protsent väiksem eelmise aasta tasemest. See näitab ekspordi jätkuvalt kesist olukorda.

Septembris langes esmakordselt sel aastal alla eelmise aasta taset ka suurima eksportgrupi – elektroonika – toodang, päris priske 15% jagu. Kehvas seisus on veel elektriseadmete ning masinate ja seadmete tootmine. Ülejäänud suuremad sektorid aga suurendasid toodangut, nii et pilt pole mitte ühtlaselt hall.

Välisturgude nõrgenemist ja ekspordi nõrkust on oodatud Eestisse jõudvat juba paar aastat ning selle aasta kolmandas kvartalis on see siis lõpuks kohale jõudnud. Oma roll on siin etendada ka sisemaiste hindade kallinemisel. Tootjahinnaindeks jätkab endiselt kiiret tõusu, septembris olid Eestis toodetud tooted 4,9% kallimad kui veel aasta tagasi.

Olen varemgi avaldanud arvamust, et ekspordi vähenemine hakkab lõpuks hammustama ka meie lõunanaabreid. Esimene märk sellest tuli Leedust, kus kolmanda kvartali SKP kasv aeglustus märgatavalt, 2,2% peale, eelmise kvartali 3,8%-lt. Aeglustumine oli tingitud ekspordi kasvu märgatavast aeglustumisest.

Ka Lätil ei lähe ekspordi osas teistest erinevalt, ka seal on ekspordinumbrid jõudnud paaril viimasel kuul miinusesse. Ilmselt näeme majanduskasvu aeglustumist kolmandas kvartalis kõigis Balti riikides.