Ministeerium: praegune kord on ebaõiglane

Eesti Raamatupidajate Kogu avaldas muret, et sõiduautode maksumuudatuse arutelu on liigselt käibemaksumuudatuse suunas kaldu ning hoopis olulisem murekoht on see, et ettevõtetele tehakse pea võimatuks täielikult tõendada ametisõite ning maksta makse vastavalt tegelikule kasutusele.

Üks peamisi murekohti oli, et tulumaksuseaduse muutmise järel fikseeritakse tööandja sõiduauto isiklikuks otstarbeks kasutamisel erisoodustuse hind 256 eurot kuus, millelt tasutakse nii tulumaks kui ka sotsiaalmaks. See on fikseeritud kõigile ning sõidupäevikut pole vaja enam pidada. See omakorda tähendab, et ettevõttes, kus tehakse autoga minimaalselt erasõite, tuleb asjatult riigile makse maksta.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla tõdes, et praegu sätestatud maksukohustus võib kujuneda erisoodustuse hinnast väiksemaks, kuid sõiduauto kasutamine erasõitudeks võib olla ka selline, et erisoodustuse hind jääb sellele jalgu.

„Nüansi lisab ka praeguse arvestuse ehk sõidupäeviku pidamise loomingulisus. Seega on praegune regulatsioon samuti selgelt ebavõrdne ja ebaõiglane, sest sisuliselt maksab riik praegu kinni ettevõtja isiklikud kulud,“ nentis Uusküla.

Ta tõi välja Euroopa Komisjoni 2010. aastal Belgia ja Hollandi kogemuse põhjal tehtud uuringu, mille järgi kasutatakse tööautot töösõitudeks 20-30 protsendil juhtudest, ülejäänud ajal tehakse erasõite.

„Kui autot ei kasutata eranditult ettevõtluseks, siis eraldi arvestust pidama ei pea,“ ütles Uusküla. „See muudab süsteemi lihtsamaks, sest on selge maksukohustust sätestav reegel, mis on seaduses fikseeritud. Samuti väheneb nende ettevõtjate halduskoormus, kes lubavad töötajatel ka erasõite teha.“

Samas märkisid raamatupidajad, et juba praegu on ettevõtjatel võimalus vähendada halduskoormust, jättes sõidupäevik pidamata ning makstes fikseeritud summa. Samas on jäetud võimalus oma erasõite tõestada ning seetõttu asjatust maksmisest pääseda.

Uusküla viitas veel Eesti Panga uuringule, kust selgub, et  need, kel võimalus, elavad suures mahus n-ö läbi ettevõtte. Majapidamised, mis teenivad ettevõtlustulu, on jätnud leibkonnaküsitluses esitamata 62% oma tegelikult teenitud tulust.

„Sissetulekute avalikustamisel väiksemas mahus võib olla mitu põhjust: kas osa sissetulekust varjatakse või esitatud tuludest on maha arvatud suurem summa kulutusi, kuna osa isiklikke kulutusi esitatakse maksudest hoidumiseks ärikulutustena. Võrreldes maadega, kus sama uuringut läbi viidi, oli see osatähtsus meil oluliselt suurem,“ märkis ta.

Lisaks näitab tema sõnul Eesti Panga liisingustatistika, et ettevõtted liisivad keskmiselt 30% kallimaid uusi sõiduautosid ja ligi 70% kallimaid kasutatud sõiduautosid kui eraisikud. Uusküla hinnangul ei kasuta ratsionaalselt mõtlev ettevõtja oma tootmise või teenuse pakkumise sisendiks üleliia kalleid sõiduautosid, mis tähendab, et keskmisest kallima sõiduauto soetamisel mõjutavad teda otsuste langetamisel muud motivaatorid.

„Tööandja peab ise otsustama, kas anda kasutada sõiduauto töötajale isiklikuks otstarbeks või mitte. Ka uue korra järgi võib töötaja tööandja hüve kompenseerida ja siis polegi erisoodustust, vaid saadud teenus,“ tähendas Uusküla.

Ta märkis, et maksustamine tulu- ja sotsiaalmaksuga on jätkuvalt kuupõhine ja kui mõnel kuul tööandja sõiduautot isiklukuks otstarbeks ei kasutata, siis pole töötaja saanud ka rahaliselt hinnatavat hüve ja seega pole ka maksukohustust.

Homme arutab ettevõtjate seas kirgi kütvat autode maksumuudatuse teemat rahanduskomisjon koos eelnõud kritiseerinud ettevõtjatega. Äripäev vahendab kohtumiselt uudiseid homme.