Äripäeva omanikule, Rootsi Bonnieri perekonnale kuuluv majandusleht Dagens Industri rooskab tänases juhtkirjas oma omanikku üsna armutult, analüüsides eile teatavaks saanud uue juhi ametisse asumist ning kontserni ees seisvaid väljakutseid.
"Selles mõttes on Bonnier olnud äärmiselt professionaalne ja täitnud oma rolli sõnavabaduse kaitsel, mis liiga sageli poliitilistel või majanduslikel põhjustel surve all on. See osa Bonnieri traditsioonist on hoidmist väärt," kirjutab Dagens Industri tänases juhtkirjas. "Ent ülejäänust vajaks suur osa põhjalikku läbikatsumist." Ehk uuendamist ja muutmist.
Kontserni senine juht Jonas Bonnier arvas nii nagu tahavad arvata ajakirjanikud, et küll hea sisu asjad paika paneb. Meediaharu ärimudelites on aga alati määrav roll olnud jaotuskanalitel. Trükipress ja raudteed lõid omal ajal eelduse ajalehetööstuse tekkeks. Kui nüüd Tomas Franzéni palkamine Bonnier AB tegevjuhiks tähendab fookuse nihkumist sisult rohkem ka sisu edastamisele, siis on see üks põnev nimi, kirjutab leht.
Just uute jaotuskanalitega on konkurendid nagu Schibsted ja Kinneviki grupp kaua domineerivaks jõuks olnud Bonnierile väljakutse heitnud. Schibsted on siin vast kõige edukam olnud oma strateegiaga, mis rõhub üleminekule internetti ja nii tegevuste kui meedia tarbimise harjumuste digitaliseerimisele.
"Bonnier on siin ebaprofessionaalselt järgi lohisenud ja on täna võlakoorma all kahjumis firma. Et ära hoida pikaldast ent kindlat positsiooni ja äritegevuse kahanemist, tuleb Bonnieril investeerida nii aega kui raha uutesse meediastruktuuridesse," kirjutab DI oma juhtkirjas. "See, et end kriisist ainult kokkuhoiu ja konsolideerimisega välja upitatakse, ei tööta. Mõjukaid valdkondade juhte ja tegevjuhti ennast tuleb hinnata kasvu ja muutuste, mitte üksnes kasumlikkuse järgi."
Bonnieri varasema domineerimise on lahustanud terve meri igasuguseid digitaalseid tehnoloogiaid ja algatusi, mis Bonnieri impeeriumi kildhaaval uuristavad. Konkurendid pole enam üksi Rootsist ega Skandinaaviast vaid kogu meediaäri on globaliseerunud. Facebook, Google ja Apple muudavad nii reklaamitavasid kui lugemisharjumusi.
"Konkurentsis ellu jäämiseks tuleb Bonnieril ära kasutada oma suurust ja sünergiavõimalusi kontserni erinevate harude ja olemasolevate platvormide vahel, et arendada uusi ärisuundi. Muidu tehakse end oma tegelikust suurusest pisemaks. Firmal tuleb investeerida uude," kirjutas leht.
"On tähelepanuväärne, et Dagens Industri omanikku sedavõrd karmide sõnadega kritiseerib," ütles Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. "Ma ise Jonas Bonnieri suhtes nii karm ei oleks. Bonnieri juhtkond on traditsiooniliselt andnud tütarfirmadele tegevusteks väga vabad käed, mis Äripäeva puhul on end kuhjaga õigustanud. Erinevalt nii mõnestki Rootsi Bonnierile kuuluvast ettevõttest oleme olnud digitaalse arengu otsustes kiiremad. Aga ma möönan, et mõnes teises riigis tuleks ehk omanikul jõuliselt protsessidesse sekkuda."
Seotud lood
Resume.se andmeil pole meediafirma Bonnier uus juhatuse esimees Tomas Franzen ettevõtte esimene valik, kuid jäi juhi otsimisel radarile.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?