Helen Sildna: loovisik tulevikus perspektiivikaim ettevõtja

"Vaadeldes Põhjamaade, näiteks Soome, Rootsi ja Islandi praktikaid tekib küsimus, miks me ei suuda oma talente eksportida? Näiteks Soome on loovisikutesse ja loomesektori firmadesse investeerinud sajandi jooksul, on loonud kõikvõimalikud tingimused loovsektori arenguks. Ja neil on edunäited - Marimekko, Iittala, Nokia," rääkis Sildna.

Ka Rootsi on võtnud teadliku otsuse investeerida talenti ja loovusesse, märkis ta 27. novembril Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants- ja majandushariduse seminaril.

Sildna sõnul on Eesti loomemajanduse suurimaks nõrkuseks see, et toetusmehhanismid ei arvesta tihti loomesektori ja väikeettevõtluse eripäradega ja loomevaldkondade haridus ei sisalda ettevõtlusõpetust.

Ta tõstatas küsimuse: millised on need Eesti disainerid, arhitektid või muusikud, kes lõpetavad looverialadel ja kuidas nad selle haridustee lõpetavad? "Kas nad lõpetavad nn täispaketiga ehk on ka võimelised rajama oma ettevõtte, koostama eelarvet, leidma kliendid? Või kasvatatakse neid puhtalt kunstnikeks? Loovisik ei peaks peale hariduse omandamist mõtlema, kas nüüd mõni riiklik organisatsioon või asutus palkab mind või ei. Haridustee peaks andma talle oskused läbi ettevõtlusmudelite oma karjääri ise kujundada ja teostada," märkis Sildna.

Ka Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Lee Maripuu tõi oma ettekandes välja, et kultuurivaldkonna ametid jäävad tasuvuse poolest edetabeli lõppu. Statistikaameti andmeil on erialade lõikes kõige tasuvam töötada arvutiteaduste ja tehnikaaladel (keskmine sissetulek vahemikus 1100-1300 eurot kuus). Madalaim on palgatase aga kunstide ja humanitaaria valdkonnas (kuusissetulek keskmiselt alla 700 euro), mida õpivad enamasti naised.

"Eesti hariduspilti iseloomustabki üldiselt koondumine nn naiste ja meeste erialadele, mis kandub hiljem edasi ka tööturule ja toob kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi, näiteks suure erinevuse naiste ja meeste keskmistes palkades," ütles Maripuu.

Tema sõnul võiks poisse ja tüdrukuid julgustada karjäärivalikul avaramalt mõtlema ning suunata neid erinevate erialade juurde, mida nad ei ole ise osanud valikuna kaaluda. "Rohkem naisi IT-valdkondadesse," tõi ta näiteks ja lisas, et kooliõpilasi uurivate PISA-testide põhjal on poisid ja tüdrukud reaalteadustes tegelikult sama tublid, seega ei jää asi oskuste taha. "Kokkuvõttes on ikkagi oluline, et valitud eriala oleks huvipakkuv ja arendav," sõnas Maripuu.

Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus korraldas majandusõpetajatele suunatud seminari neljandat korda - eesmärgiks õpetajate ja seeläbi õpilaste finantsteadlikkuse tõstmine ning ühiskonnas rahandus- ja majandusalase hariduse vajalikkuse teadvustamine laiemalt. Tänavu keskenduti majandusõpetajate seminaril "Noored. Karjäär. Majandus." noorte haridus- ning karjäärivalikutele.