Kui enamasti kehtib seaduspärasus, et mida kõrgem haridustase, seda suurem sissetulek, siis Eesti puhul pole kõrghariduse tasuvus nii suur, teatas Swedbank.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) statistika näitab, et kõrghariduse tasuvus tööturul on Eestis väiksem kui OECD riikides keskmiselt. "See tähendab, et kõrghariduse omandamine tasub võrreldes kesktaseme haridusega Eesti tööturul ära vähem kui võiks," kommenteeris Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.
Eestis teenis kõrgharidusega inimene 2011. aastal keskmiselt 35% rohkem kui keskharidusega inimene, kuid OECD riikides on kõrgharidsega töötajate palgavõit võrreldes kesktasemega haridusega töötajatega 64%.
Samal ajal on Eesti gümnaasiumilõpetajad vägagi kõrgharidusele orienteeritud. "Praxise uuringu andmetel soovib 70% gümnaasiumi lõpetajatest jätkata Eesti kõrghariduses, 7% kutsehariduses ja 11% soovib minna välismaale õppima," ütles Maripuu pressiteates. Ta lisas, et kõrgharidust eelistatakse sageli isegi siis, kui valdkonna- või erialaeelistus on ebaselge.
"Eesti kõrgharidusmaastik on naise nägu. Kui vaadata 30-34aastaste kõrgharidusega meeste ja naiste osakaalu rahvastikus, näeme, et vaid 28,1%-l meestest on kõrgharidus, samal ajal kui samas vanusegrupis naistest on kõrgharidusega 50,4%," lisas teabekeskuse juht.
Samas näeme aga kõrghariduse puhul paradoksi – kuigi naised investeerivad hariduse omandamisse meestest enam aega, ei too see neile sageli hiljem tööturul meestega samaväärselt kasu. "Siin on ilmselt üheks peamiseks põhjuseks see, et naised on suures ülekaalus ametialadel, mis nõuavad küll kõrgharidust – näiteks haridus, tervishoid, sotsiaalhoolekanne –, kuid mille keskmine palgatase on suhteliselt madal," selgitas Maripuu vastuolusid kõrghariduse tasuvuses.
Kolmapäeval toimunud Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants- ja majandushariduse seminaril "Noored. Karjäär. Majandus." arutleti noorte haridus- ning karjäärivalikute üle.
Noorte haridus- ja karjäärivalikute põhjuseid ja tagajärgi analüüsinud ettekandjad leidsid, et lisaks töökoha tasuvusele on oluline, et inimene oleks motiveeritud valitud ametil töötama ning see oleks huvipakkuv ja arendav.
Kuidas aga hinnata karjääri edukust? Karjäärinõustaja Mirjam Lindpere sõnul võiks karjääri edukuse hindamisel märksõnaks olla eelkõige eneseteostus. "Oluline on igas valdkonnas leida sobivaid tööviise, loomingulised peame nagunii olema," märkis ta.
Lindpere lisas, et õpetajatel on noorte suunamisel suur roll. "Me ei saa neile ainult maailma õpetada, selle info saavad nad ise kätte. Tuleb õpetada noori maailma uurima, et neil tekiks huvi ja nad saaksid ning oskaksid vaadata ja katsetada," rääkis ta.
Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus korraldab majandusõpetajatele suunatud seminari juba neljandat korda – eesmärgiks õpetajate ja seeläbi õpilaste finantsteadlikkuse tõstmine ning ühiskonnas rahandus- ja majandusalase hariduse vajalikkuse teadvustamine laiemalt. Tänavu keskenduti majandusõpetajate seminaril noorte haridus- ning karjäärivalikutele.
Seotud lood
Tallinn Music Weeki korraldaja Helen Sildna sõnul on loovisik tulevikus kõige perspektiivikam ettevõtja, kellesse investeerida.
Lõppevat aastat iseloomustab leibkondade majandusliku kindlustunde kasv, teatas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus.
Eestimaalaste peamine tulude-kulude jälgimine toimub sularahaautomaadis ehk kui arvel enam raha pole, siis on jama.
Eesti üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, nentisid ettevõtjad Kersti Kracht ja Enn Veskimägi Swedbanki konverentsil.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.