Maamaju eelistatakse pigem suvekodu kui püsielukohana

"Vana maamaja ostjate otsuse taga on kas rahaline surve odava elamispinna soetamiseks või on see tõsine hobiprojekt, mis soetatakse alguses suvemajaks, kus käiakse nädalavahetuseti kõpitsemas, jupp-jupi haaval," rääkis Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

"Maamaja kõpitsejad on enamasti isetegijad, boheemlaslikumad kunsti- ja kultuuriinimesed. Kes linna eramu ostab, ei taha restaureerida ja ise teha. Maamajad ja linnaeramud on natuke erinevad tooted erinevale sihtgrupile. Eelistused on erinevad. Üks ühele, teine teisele. Tundlik rahakott on märksõna."

Soomani sõnul on linnaeramu, millega käivad kaasas standardsed parameetrid nagu oma murulapp, sotsiaalne foon naabruskonnas, ostmine massidele arusaadavam, kuid see eeldab kõrgemat maksevõimet.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas lausus, et vanemaid maamaju soetatakse nii suhtelise odavuse, miljöö, loodussõbralikkuse tõttu, kui ka lihtsalt selle pärast, et pere elustiiliga sobib just maamaja.

Noorte perede võimalus ja risk

Odava maamaja soetamine on paljudele hinnatundlikele noortele peredele ainus pääsetee enda ruumivajadusele vastava suurusega kodu soetamiseks. 

"Linnast välja, majanduslikult mahajäänud piirkonda jääva poolelamiskõlbliku eramaja ostmine, et seal elada ja vastavalt võimalustele seda putitada, on 3-4 lapselisele perele rahalise surve tõttu ainus võimalus endale piisava suurusega kodu soetamiseks," rääkis Messimas. "Ühele inimesele veel 23-30 ruutmeetrise kööktoa leiad, kuid paljuliikmelisele perele see ei sobi. Ka 3-toaline korter ei ole suurele perekonnale lahenduseks. Odavam on maja osta ning oma visiooni järk-järgult ellu viima hakata."

Maamaja soetamisel võtavad pangad arvesse nii laenu tagasimaksmise võimekust kui ka pere tulevasi võimalikke elamiskulusid.

"Kui maamaja valitakse uueks koduks peamiselt vaid odavuse tõttu, võivad tegelikult pere elamiskulud transpordiprobleemide, remondivajaduse ja maja soojapidavaks muutmiseks, puuduvate kommunikatsioonide jms tõttu kujuneda ootamatult suureks, nii et elamine sellises majas ei osutu pikemal perioodil võimalikuks," selgitas Messimas.

Vajalikud kuldsed käed

Soomani sõnul on inimesed visad ning järjepidevalt nokitsedes teinud tavalisest väsinud majast väga ilusa kompleksi.

"Sel juhul peavad kindlasti olema kuldsed käed, tuleb olla loominguline ja kasutada ära vanu materjale. Kui tellid kõik sisse, sealhulgas ka töö, on renoveerimine väga kallis," lisas ta.

Soomani sõnul erinevad vanemad inimesed noortest oma elukogemuse poolest ning nad ei kipu oma võimeid üle hindama, erinevalt noortest inimestest, kes suure hurraaga peale lendavad. "Vanemad inimesed vaatavad tund aega maja ja ütlevad siis, et nad ei ole võimelised seda üles putitama. Nad leiavad enda jaoks mugavama alternatiivi, pigem kolivad kuskile linna, mille hinnatase on odavam."

Kui tekib vajadus maamaja müümiseks, sõltub hind pigem maja asukohast kui seisukorrast.

"Kui ostad linna oma vara, on selle väärtus arusaadav. Mida odavamas piirkonnas see maja on, seda vähem sisse investeeritud raha tagasi saad," tõdes Sooman. "Lihtsustatult paneb piirkonna koefitsient asjad paika. Mida kaugemal suurtest linnadest maja asub, seda vähem saab sinna investeeritud raha tagasi."

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask aga kinnitab, et laenu andmisel ei pea pank hoone asukohta selle seisukohast olulisemaks.

"Pank jälgib laene väljastades seda, mis seisukorras on ostetav vara, milliseid investeeringuid see vajab ning samuti on olulised asukoht ja likviidsus," ütles Siilivask. "Pank kindlasti ei käitu maamajade korral kuidagi teisiti ega vaata asukohta rohkem kui maja seisukorda. Oluline on ikka tervik ning laenu andmise juures moodustavad terviku konkreetne klient ja vara, mida klient endale soetada soovib."

Emotsionaalsus versus ratsionaalsus

Soomani sõnul on majade soetamisel kõige olulisem maksevõime, kuid väga oluline argument on ka emotsioon. "Kui tüüpkortereid soetataks vahel puhtalt kalkulatsiooni alusel, siis majades on isikupära ja emotsiooni palju rohkem," märkis ta.

Pangad lähtuvad kodu ostmiseks laenu andmisel pigem ratsionaalsusest. "Pank kutsub siinkohal ka kliente üles ratsionaalsusele. Maakodu eeldab peres vähemalt ühe või ka mitme auto olemasolu, samuti tuleb arvestada suurema kuluga kütusele ning maja (sh maamaja) remondiga seotud kulude või muude ettenägematute kuludega," ütles Siilivask. "Näiteks kortermajas elades saab remondi ja muid kulusid jagada teiste korteriomanikega," lisas ta.

Maamaja teiseks koduks

"Mida rohkem inimesed majanduslikult kindlustatud on, seda rohkem soovitakse ka suvekodu endale aja maha võtmiseks soetada. Sellisel juhul eelistatakse aga siiski linnale küllaltki lähedal, kuni 100 km kaugusel asuvaid hooneid, et vajadusel kiirelt linna või suvemajasse saada," rääkis Sooman.

Ka Siilivask lausus, et maamaju soetatakse endale pigem teiseks koduks (suvekoduks) ning noor täna maale reeglina ei koli.

"Kui maamaja ostetakse, siis ongi ostu otsuse aluseks see, et soovitakse linnakorteri kõrvale maakodu," sõnas Siilivask. 

Maamajadega seotud tehingute osa kinnisvaraturul on väike. "Pakkumiste arv ei kajasta tegelikku tehingutestruktuuri - maamajade tehingud on siiski tugevas vähemuses, ehkki pakkumisi on," ütles Sooman.

Ühelt poolt on maamajade näol tegemist hoonetega, mis vajavad tavaliselt suuri investeeringuid, kuid on soetamisel paljudele jõukohasemad kui uuselamurajoonide uued majad, teisalt paikneb suurem osa maamajadest asulatest eemal ning nendes elamine suurendab autosõltuvust ning pendelrännet töö- ja elukoha vahel. Kolmandaks on maamajade ja vanade/ajalooliste hoonete ja esemete taastamine aina populaarsemaks muutunud, eriti nende inimeste seas, kes pooldavad ökoloogilisemat eluviisi, looduslikke ehitusmaterjale ja pehmeid väärtuseid.

Kommentaar: privaatset keskkonda eelistatakse aina rohkem

Tartu Ülikooli õppejõud Garri Raagmaa

Inimese ruumilist käitumist suunab enim elukaar, mille igas etapis väärtustatakse erinevat: suminat, lastele sobivat keskkonda, eluaseme hinda ja elukeskkonda. Inimeste puhkeajamobiilsus on üha suurem, viidates selle, mis juhtub kui jõukus ja vanus kasvab.

Eestis, aga ka USAs ja mujal kahanevad tihedad linnalised alad/asulad ja kasvavad hea elukeskkonnaga enam privaatsust pakkuvad kohad. Kui noored eelistavad linnades elada, siis pereealised lähevad maale elama, kus on laste jaoks parem elukeskkond.

Inimene ei lähtu oma valikutes üksnes ratsionaalsusest. Enamus majandusteooriad, mille alusel meie majandusjuhte ja pankureid koolitatakse, on valed, sest majandus ei toimi punktis, vaid ruumis. Inimene ei ole homo economicus, mis on jällegi majandusteooriate alustala. Sageli käitub inimene lihtsalt selle järgi, mis meeldib või mis on moes. Kusjuures moed käiva lainetena; kord on moes linnaline keskkond, siis jälle suburbaanne või lausa maaline. USAs näiteks valge inimene paljude linnade kesklinnas ei ela.

Inimeste ja töökohtade koondumine Harjumaale põhjustaks suured ülekontsentratsiooni probleemid. Kui Eesti inimesed paigutada Harjumaale, mis on füüsiliselt igati võimalik (Singapuri tihedusega mahuks ca 20 miljonit), siis tekivad kindlasti omaette uued ruumid. Lisaks tuleks tohutult investeerida uutesse hoonetesse ja taristusse. Saame kaasa ummikud, täiendava ajakulu transpordis, kinnisvara kalliduse, stressi, kuritegevuse jt ülekontsentratsiooni probleemid. Et ääremaa ei sure kohe välja, siis tuleb lahendada probleeme ka seal.

 

Noor pere vahetas linnakodu maakodu vastu

Kolmelapseline Rooside pere kolis kevade lõpus Rapla linnast 18km kaugusele maamajja ning hoolimata vana maja remondivajadusest ning suurenenud autosõltuvusest, on pere oma otsusega rahul.

Järgneb intervjuu pereema Sille Roosiga

Miks kolisite maamajja?

Kolisime maale sest meil oli valida, kas elada väikelinna kolmetoalises korteris oma kolme lapsega või linnast 18 km eemal maal suures majas, suure aia ja kõrvalhoonetega. Soovime lastega majas elada aga linna me maja ei jaksaks osta. Lastel on siin väga mõnus kasvada, meile meeldib ahjuküte ja väga oluline on ka tervislik elukeskkond. Väga naudime siinset vaikust. Küttepuud on meil omast käest, seega on siin selle võrra ka odavam elada, korteris on küte suur raharöövel.

Mis olid linnast maale kolimise plussid ja miinused?

Miinuseks on see et igal sammul sõltume autost, kütusekulud on suuremad kui varem. Plussiks vaikus, värske õhk, mängumaa lastele.

Kuidas see otsus on teie elu muutnud?

Suurim muutus on lihtsalt oma kodu olemasolu. Maja renoveerimine on võtnud väga suure aja, liigume vähem, oleme rohkem kodus, laste jaoks on palju vähem aega, lapsed on palju iseseisvamad.

Kui kerge oli ostuks pangast laenu saada?

Sissemakset me teha ei tahtnud kuna maja renoveerimine võtab palju raha, otsustasime kasutada lisatagatist. Laenu ei olnud kerge saada, pidasime läbirääkimisi kahe erineva pangaga, ühest öeldi meile ära, teises pidime end tõestama, kas otsus on ikka läbi mõeldud, kas meil on piisavalt oskusi ja tahet maja renoveerida, me ei saanud kohe renoveerimiseks raha, pidime kõigepealt oma rahaga majja vee panema, kogusmiskaevu paigaldama, maja fassaadi korrastama ja soojustuse paigaldama, alles siis saime renoveerimisrahad, mille eest on nüüd valmimas vannituba, paigaldamist ootav katus ja väljaehitamist vajav teine korrus.

Mida pank majast arvas?

Pank ei olnud majast vaimustuses, siin ei ole ühtegi poodi, isegi bussipeatust pole, kaugus lähimast linnast on 18 km, koole ega lasteaedu läheduses pole. Samas maja ise on suur, alumine korrus on 120 ruutmeetrit ja suvekoduna liiga suur, kui peaks tekkima vajadus see kunagi maha müüa.

Mida enda jaoks sobiva maja otsimisel/ostmisel vajalikuks pidasite?

Meile oli oluline et maja ei asuks üle 20 km kaugusel linnast kus mu abikaasa töötab ja ema elab, et oleks puurkaev, määrav oli maja hind. Maja seisukorra osas oli oluline et põhitalad ei oleks mädad ja et palk oleks korralik, kangutasime isegi voodrilauad pealt ära et palgi seisukorda hinnata enne ostu ja käisime kohal nii korstnapühkijaga, kes hindas küttekollete seisukorda, kui ka ehitajaga, kes vaatas üle põhikonstruktsioonid.

Milliseid investeeringuid maja vajab ja kas suudate nendega hakkama saada?

Maja oli ostuhetkel poolenisti elamiskõlbmatu, katus sadas läbi, vett majas polnud, on kuivkäimla, neid pean suurimateks investeerimist vajavateks asjadeks. Katus on meil ostetud aga paigaldamata, küll on vahetatud katkised plaadid ja katusehari, kuivkäimla on veel kasutuses aga paari nädala pärast saame ka veega vetsu sisse, kogumiskaev on paigaldatud, puurkaevust vesi majja toodud ja torud veetud, peale põranda valamist saame paika ka vanni ja boileri. Soojustasime seestpoolt, osaliselt soojustus panemata aga vajaminev raha selle jaoks olemas. Meil oli oma sääste ja võtsime ka renoveerimiseks veidi lisalaenu, seega me saame hakkama.

Peep Sooman Pindi Kinnisvarast ütles, et maamaja kõpitsedes peavad kuldsed käed olema ja kui lisaks materjalidele ka ehitus sisse osta, läheb see väga kalliks maksma. Samuti arvas ta, et mida kaugemal keskustest maja asub, seda raskem on müügi korral sellesse tehtud investeeringuid ehk remondirahasid tagasi saada…

Meile rääkis sama juttu panga esindaja, laenunõustaja. Renoveerimine võtab keskmiselt sama suure summa kui maja maksab, seega topelt juurde, seda juhul kui kõik remonditööd teeb palgatud ehitaja, meie oleme praegu kõik ise teinud, va kopamees kes kaevas augu settekaevu ja imbväljaku jaoks. Näiteks katuse puhul oli tööraha pool kogu summast, seega paigaldame ka katuse sõprade ja sugulaste abiga.