RM: tänavuseks majanduskasvuks 1%

"Kolmanda kvartali majanduse reaalkasv oli rahandusministeeriumi suveprognoosist väiksem, kuid riigieelarve tulude seisukohalt olulisem nominaalkasv vastas prognoosile," kommenteeris ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben. Ettevõtete välistellimuste indikaatorid lubavad välisnõudluse paranemist alates uuest aastast, lisas ta pressiteates.

Statistikaamet korrigeeris täpsustatud andmetele tuginedes Eesti kolmanda kvartali majanduskasvu esialgsest hinnangust kiiremaks. Varem arvatud 0,4 protsendi asemel kasvas Eesti SKP kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 0,7% ja teise kvartaliga võrreldes 0,6%. Kasvu tagas palgatulu suurenemine ning tarbimis- ja investeerimisjulgus erasektoris, märkis Aben.

Sisenõudluses jätkus eratarbimise kiire kasv (4%) ning pärast esimese poolaasta langust pöördusid tõusule ka investeeringud. "Tarbimise kasvu toetas keskmise palga kasvutempo kiirenemine ja mõõdukas hõive kasvu jätkumine. Kuigi tarbijate kindlustunne on püsinud kõrgel, jäi tarbimise kasvutempo teisele kvartalile veidi alla ja elanike säästumäär ilmselt suurenes," selgitas Aben.

Viimased kaks kvartalit langenud investeeringud kasvasid kolmandas kvartalis peamiselt ettevõtete toel kokku 11%. Kolmandas kvartalis registreeriti ühekordse suure panusena elektrirongide ost.

"Aastatagusega võrreldes kasvasid ettevõtete investeeringud hoonetesse ja rajatistesse üle 40% ning see kasv oli laiapõhjaline. Elanike investeeringud eluasemetesse kasvasid reaalselt 9%, kuid hinnatõusu tõttu oli jooksevhindades kasvutempo kaks korda kiirem," märkis fiskaalpoliitika osakonna analüütik.

Kaupade ja teenuste eksport langes kolmandas kvartalis 1%. "Esimesel poolaastal näitas eksport nõrgale välisnõudlusele vaatamata korralikku viieprotsendilist kasvu. Kolmandas kvartalis aga pöördusid mahud langusesse re-ekspordi ning elektroonikatoodete väljaveo vähenemise tõttu. Peamiselt on tegu Eestis asuvate vaheladude kaudu Venemaale veetavate kaupadega," kinnitas Aben.

Sellel on oluline mõju ekspordi- ja impordimahtudele, kuid lisandväärtust loob re-eksport tagasihoidlikus ulatuses, avaldudes lao- ja transporditeenuse pakkumise kaudu. Impordi üheprotsendilist suurenemist toetas transpordivahendite (rongide) suurenenud sissevedu ning tugev teenuste import.

Lisandväärtuse reaalkasv aeglustus kolmandas kvartalis ühe protsendini. Sarnaselt eelmisele kvartalile panustasid Abeni sõnul kasvu enam valdavalt siseturule suunatud valdkonnad: kaubandus, info ja side ning abitegevused. "Enim kasvas sisekaubanduse lisandväärtus (17%), millest valdava osa andis hulgikaubandus.  Info ja side reaalkasvu toetas programmeerimistegevus, kuid suurim mõju oli jätkuva hinnalanguse tõttu telekommunikatsioonil," märkis ta.

Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv aeglustus 3%ni. Kasvu panustasid võrdselt metalltoodete tootmine ja elektroonikasektor. "Positiivne mõju oli veel masinate ja seadmete tootmises ning puidutöötlemises, kuid pea pooltes harudes langus jätkus. Logistikasektoris lisandväärtuse langus süvenes kaubavoogude vähenemise ning terava konkurentsi tõttu. Jätkuvalt keeruline on olukord ehituses, kus tellimused vähenesid, kuid ehitusressursside kallinemine jätkus," kinnitas Aben.