EASi teatel peab üheksa firmat maksma tagasi neile reeglitevastaselt jagatud toetuse ehk 1,22 mln eurot.
EASi teatel leiti lahendused 57 probleemsele projektile, mille puhul kerkis üles kahtlus toetuse ergutava mõju puudumisest. Nelja projekti osas mahus 4,98 mln eurot pöördub EAS koostöös toetust saanud ettevõtjatega Euroopa Komisjoni poole riigiabi loa saamiseks.
44 projekti puhul mahus 2,56 mln eurot puudub vajadus tagasinõuet teha või pöörduda Euroopa Komisjoni riigiabi loa taotlemiseks, sest nende puhul on tegemist üldise grupierandiga lubatud või vähese tähtsusega abiga.
„61 projektist on hetkel lahenduseta veel neli mahus 1,79 mln eurot, mille puhul lõpliku otsuse tegemiseks vajame ettevõtjatelt lisainfot,“ ütles EASi juhatuse esimees Raul Parusk.
EAS eiras aastaid riigiabi põhimõtet, mille kohaselt ei tohi ettevõte olla alustanud tööd enne, kui on esitanud abitaotluse. Vigaste maksete tegemine jätkus ka pärast seda, kui Euroopa Komisjon 2011. aasta septembris probleemile esimest korda viitas.
Seotud lood
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tuvastas innovatsiooniosaku meetme kontrolli käigus 24 ettevõtet, kellele selle toetuse andmine oli firma põhitegevusala tõttu välistatud.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse uue juhi Raul Paruski sõnul peavad reeglite vastaselt toetust saanud ettevõtetest vähemalt neli toetusraha tagasi maksma.
Meiren Engineering on on Skandinaavia turu juba lainesse löönud, nüüd üritatakse disaineri abil tooteid täiustades edasi areneda.
Energia tootmise terviklahendustest, mis aitavad ettevõtetel energiakulusid kokku hoida, räägitakse aina rohkem. Kui seni soetati päikesepaneelid, et energiat toota ja ülejääk võrku tagasi müüa, siis nüüd kasutatakse targaks elektri tootmiseks ja tarbimise juhtimiseks lisaks akupankasid.