Alanud nädalal loodab Euroopa Ülemkogu jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu eelarves aastateks 2014-2020, mis tähendab ka kokkulepet Euroopa fondide väljamaksete üle.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar kommenteeris "Aktuaalsele kaamerale", et viimase pakkumise järgi on seis, et Eesti saaks, kui kõik läheb hästi, vähemalt 5 miljardit 879 miljonit eurot ja peaks maksma 1 miljard 417 miljonit eurot, vahendavad
ERRi uudised.
"Nii et see summa, mille Eesti puhtalt endale jätab, oleks 4 miljardit 462 miljonit eurot," lisas Lepassaar. Seda on umbes 660 miljonit ehk 17 protsenti rohkem kui praegused 3,8 miljardit.
Konkurentsi valdkonnas peaks Eesti toetus tõusma 166-lt miljonilt 264-le. Ühtekuuluvuspoliitikas 3,4-lt miljardit 3,78 miljardini. Maaelu otsetoetuste kasv on kõige suurem ehk 500-lt miljonilt 982 miljonini, maaelu arengutoetused võivad samas langeda 800-lt miljonilt 768-le. Sise- ja justiitsvaldkonna toetused tõusevad plaani kohaselt 56-lt miljonilt 86-le.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Liidu valitsusjuhid kogunevad täna Brüsselis, et üritada kokkulepet ELi eelarves, mille Euroopa Komisjon on tituleerinud "kasvu eelarveks" – Brüsseli analüütikud sellise nimega seda eelarvet ei nimetaks.
Ettevõtte müügihinna kujunemine on keerukas protsess, kus müüja teeb elus sageli ainukordse tehingu ja emotsionaalne faktor võib olla üsna suur. Paraku seda komponenti hinnastamise juures kasutada ei saa, tõdesid PwC Estonia tehingute nõustamise juhtivkonsultandid Allar Karu ja Sass Karemäe.