Šveitsi suurim pank UBS sai neljandas kvartalis kahjumi, kuna pidi maksma trahvi intressimäärade manipuleerimise eest. Samuti kandis pank kulusid töötajate koondamise tõttu.
Panga puhaskahjumiks kujunes 1,89 miljardit franki võrreldes 2011. aasta neljanda kvartali 323 mln frangise kasumiga. Analüütikud ootasid 2,16 miljardi frangist kahjumit, vahendab Bloomberg.
Pangajuht Sergio Ermotti koondab kolme aastaga 10 000 töötajat ning tuleb välja suuremast osast võlakirjade ärist.
"UBSi puhul on tarvis kannatust tulemuste parandamisel," ütles Morgan Stanley analüütik Huw van Steenis. Eduka väljumise korral võlakirjaärist toob nähtavale põhiäri kõrgema tootluse, kuid selle elluviimise risk on kriitiline.
UBS tegi ettepaneku tõsta aktsia kohta dividend 0,10 frangilt 0,15 frangile.
"Kuigi saavutasime paljudes asjades 2012. aastal edu, on jäänud ka aasta algul paljud katsumused üles," kirjutas pangajuht. "Võimetus saavutada jätkusuutliku ja usutavat euroala võlaolukorra paranemist, Euroopa pangandussüsteemi teemad, lahendamata USA eelarveteemad, käimas olevad poliitilised riskid ning maailma majanduse kasvuväljavaated mõjutavad tugevalt klientide kindlustunnet ja nende aktiivsuse taset 2013. aasta esimeses kvartalis."
UBS plaanib kärpida 2017. aasta lõpuks riskiga kaalutud varasid umbes saja miljardi frangi võrra.
Libor on baasintressimäär, millega on seotud enam kui 300 triljoni dollari väärtuses üleilmseid finantstoodeteid. USA, Briti ja Šveitsi regulaatorid trahvisid panka detsembris 1,4 miljardi frangiga Libori arvestamisel manipuleeritud intressinoteeringute edastamise eest. Trahv on kolm korda suurem kui Barclaysilt juunis nõutud 290 miljonit naela.
Seotud lood
Kulla hind sattus Briti finantsregulaatori FCA tähelepanu alla, kuna kardetakse, et sarnaselt intressimääradele ja valuutakurssidele võidakse manipuleerida ka väärismetalli Londoni lähtehinnaga.
Rabobank Groep seisab silmitsi 335 miljoni euro suuruse trahviga seoses Londoni pankadevahelise laenuintressi (Libor) manipuleerimisega, kirjutas Bloomberg.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”