Kui olete maanteel sattunud kolonni, mille põhjustajaks on hiiglaslik maja vedav auto, siis tõenäoliselt olete tunnistajaks kiiresti arenevate ettevõtete ehk gasellide edetabelis ehitusfirmade hulgas esimeseks tulnud OÜ Hestalink tegevusele.
Ettevõte pälvis Äripäeva kiiresti kasvavate firmade ehk Gaselli TOPis 12. koha, kasvatades käivet aastail 2009-2011 13 ja kasumit 21 korda.
Selles ettevõttes ei tegeleta nimelt traditsioonilise müüriladumise või seinteplaatimisega, vaid Hestalink veab Eestist valmismaju Soome ja Rootsi ning paneb nad kohapeal paika. Majad, mida Paldiski sadamast üle mere veetakse, ehitatakse valmis Harjumaal Vasalemmas. Hestalink on üks valmismajade transportijatest ja paigaldajatest ning on maju vedanud kõikjale üle Soome ning kõige kaugem paik, kust võib leida Vasalemmas valminud maja, on Põhja-Soomes Ylläses.
Tegemist on maailmas ainulaadse ehitustehnoloogiaga, mis on kasutusel vaid Soomes, Eestis ja Saksamaal. Tehnoloogia, nagu ka seadmed maja tõstmiseks ja siirdamiseks, on patenteeritud. Lihtsustatult käib asi nii, et maja ehitatakse vundamendist korstnani välja siseruumis, tõstetakse treilerile, sõidutatakse kuhu vaja, tõstetakse ettevalmistatud paika, ühendatakse kommunikatsioonid ja põhimõtteliselt võib omanik kohe sisse kolida. Maja siseviimistlus on tehtud juba Vasalemmas.
“Maja saab valmis umbes 20 päevaga,“ ütles Hestalinki ja Akso-Hausi üks osanikke Kristjan Kuldmaa. Tema tehases Vasalemmas käib töö kõikides angaarides ja parasjagu täidetakse taas üht tellimust Soome – valmivad suvilad. Sisetingimustes läheb ehitamine palju kiiremini kui ehitusplatsil ja ei sõltu üldse ilmast. Mitmes angaaris ehitatakse korraga mitmeid maju. Kuldmaa toob välja ka selle, et materjalikasutus on sisetingimustes töötades oluliselt efektiivsem – kui tavaliselt midagi ehitusplatsil ikka üle jääb, siis ilm teeb selle kallal oma töö ning vettinud kipsplaadi või niiskusest kõveraks tõmbunud laudadega pole suurt midagi teha. Katuse all toimetades aga kasutatakse kogu ehitusmaterjal viimseni ära – üle ei jää ega raisku ei lähe praktiliselt midagi.
Eks transpordivõimalused seavad ehitatavatele majadele omad muidugi piirid, kuid on võimalik ehitada ka mitmekorruselisi hooneid – sellisel juhul veetakse majad lihtsalt moodulitena kohale ja ühendatakse kohapeal. Näiteks Rootsis, kus veetava laiusele on rangemad nõuded, tuleb maju aga kohale vedada hoopiski nö poole kaupa ja sisuliselt kohapeal kahest tükist kokku panna.
Majade valmistamine ja müümine käib juba 2004. aastast ning selle aja jooksul on müüdud ligi 1000 maja. Ning sugugi mitte kõik neist ei ole vaid pisikesed suvilad, vaid portfoolio hulgas leidub palju mitmekorruselisi hooneid ning lausa ka 1500 ruutmeetrine hooldekodu. See sai eelmisel aastal tükkidena viidud Soome ja seal millimeetritäpsusega kokku pandud.
Kõik läheb eksporti
Viimasel ajal lähevad Akso-Hausi tehases toodetud majad Hestalinki abil vaid välismaale, kuid see pole mitte koguaeg olnud nii. Kuldmaa räägib, et kuni masu tulekuni müüdi maju vaid Eestis, kui majanduskriisist alates ainult välismaale. “Meile oli masu väga positiivne kogemus, sest just siis olime sunnitud Soome ja Rootsi poole vaatama hakkama,“ rääkis Kuldmaa. “Masu ajal käis meil tehases töö 24 tundi ööpäevas, majad muudkui valmisid. Meil siin oli justkui täiesti teine maailm võrreldes ehitusega Eestis üldiselt.“
Miks Eestisse maju enam üldse ei müüda? Kuldmaa ütleb, et põhjus on traditsioonides: siinmail on peaaegu kõigil mõni sugulane, tuttav või sõber, kes oskab ehitada. “Kui meil ollaksegi harjunud sellega, et 20 aastat ehitatakse omale maja, ikka muu töö ja elu kõrvalt, siis meie pakutav on lihtsalt natuke võõras,“ ütles Kuldmaa. Ta sõnas, et tööd jätkub tema ettevõtetele palju ja klientide saamiseks ta erilisi hinnaalandusi tegema ei pea. “Meil on kindel hind, kui see sobib, siis sobib, kui mitte – pole ka midagi katki,“ selgitas ta. Muidugi – kui mõni Eesti inimene soovib saada valmismaja, siis ikka saaks. Eriti veel, kui soov on midagi erilisemat kui lihtsalt tavaline viilkatusega maja.
Kuna majatellimusi jagub ning töö Vasalemma tehases käib hoolega, on tegevust ka Hestalinkil. Klientide leidmine ei olevat eriti keeruline, kuna põhiliselt leiavad nad ise majamüüja suust-suhu leviva info kaudu. Kas ettevõtet ka järgmisest gasellide edetabelist leida võib, selle peale muigab Kuldmaa kavalalt: “võimalik, sest me katsetame pidevalt uusi asju ja tehnoloogiaid.“
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.