Pärtel Tomberg: TrustBuddy on hunt lambanahas!

Kas olete kursis, et TrustBuddy tuleb Eestisse? Nad reklaamivad ennast ka sarnaselt teile, kui inimeselt inimeselelaenavat firmat.

Meile ei meeldi teisi ettevõtteid kommenteerida, kuid nende teenuse puhul on tegemist pigem “lamba nahas hundiga”. Kui teenusesse süveneda, siis laenuandmise struktuur inimeselt inimesele on tõiesti täpselt sarnane isePankuriga, kuid see ettevõte tegeleb väga-väga kõrgete intressidega laenudega. Nii kõrgete intressidega laene nagu nemad annavad, ei anna Eestis isegi kiirlaenuettevõtted enam.

Vaadates nende kodulehte näeb, et 600 euro laenamisel 1 kuuks on KKM 733.95% ning 100 euro laenamisel meeletud 5102.09%.  Võrdluseks näiteks Eesti vanima kiirlaenufirma SMS-laenu intressimäärad, mis on võrreldavalt 336% mõlemal juhul. Seetõttu oleks mõistlik TrustBuddyst rääkides kirjeldada neid sellisena nagu nad on – kiirlaenukontor, kelle hulgas on nad kallimate seas.

Teiega on sarnane siis vaid struktuur?

Inimeselt inimesele laenamine on selle mõttes sarnane, et ühes otsas on eraisikud, kes saavad laenu võtta ja teises otsas inimesed, kes annavad laenu. Kuid ettevõtte väärtused, fookus ja segment on aga hoopis teine.

TrustBuddy on inimeselt inimesele kiirlaenuettevõte. Meie fookus on mujal, meie fookus on inimesi krediitkaartidest, kiirlaenudest ja tüüpilistest kõrge intressiga laenudest pigem välja saada ja muuta nad laenukõlbulikuks või pangakõlbulikuks. Et inimesed saaksid endale eluaseme soetada või saaksid lihtsalt sellest tsüklist välja. Aga selle ettevõtte fookuseks on nad just võlatsüklisse panna.

Nad ei muuda konkurentsiolukorda selles mõttes, et Eestis on laenudega tegelevaid ettevõtteid üksjagu. Nad sihivad pigem nn sms-raha ja nad proovivad kasutada ära inimeselt inimesele laenamise aurat, müües väga kalli intressiga laene. See on sama, kui panna Jeesus kuulipildujaid jagama.

Eks siis teie sõnul toob TrustBuddy tulek turule pigem segadust?

Me kindlasti monitoorime olukorda, et nad ei teeks turul midagi ebaausat. Kuid nende PR- ja turundusvõtted pole väga läbipaistvad meie arvates.

Ma ei tea öelda, kas meie oma on majanduslikult parem, aga see on kindlasti jätkusuutlikum ja kliendisõbralikum. Me aitame inimest, mitte ei kata lühiajalist finantseerimisvajadust.

Kuidas isePankuril hetkel läheb?

Alates eelmise aasta oktoobrist läheb meil kogu aeg tõsuvas joones, iga kuu on laenumahud kasvanud. See on tingitud parandustest ja täiendustest, mis me tootemugavusse tõime. Eelmisel kuul laenati läbi meie 250 000 euro ulatuses, see kuu tuleb 300-350 000 eurot.

Stabiilne väike kasv?

No see teeb kuskil 20% kuus, aastas tuleb kuskil 4-5 mln eurot. Meie ülemine piir, kuhu liigume, oleks miljon eurot kuus. Siis me saame opereerida organisatsiooni lõhki ajamata. Ma arvan, et kasv jätkub, suvi on sesoonselt madalam aeg.

Mitmes riigis te hetkel tegutsete?

Meil on kliente 27 Euroopa riigist. Me tahame, et laenuandjate pool oleks rahvusvahelisem. Hetkel tegeleme mitmele uuele turule sisenemisega.

Mis neid välisinvestoreid ikkagi peibutab Eesti laenudesse investeerimisel?

Meie toode on kasutamisel mugavam, võrreldes teiste Euroopa toodetega. Ja teine on see, et siinsel turul ka väga madala riskiga laenajad peavad madala konkurentsi tõttu maksma väga kõrget hinda, võrrelde Lääne-Euroopaga.

Lisaks on Eesti PR-jõudnud ka inimesteni, varem oli see vaid ametnike ja tagatubade tasemel info. 

Mida paremini Eestist maailmas räägitakse, seda paremini teie äril läheb?

Seda küll jah. Kui me alustasime 2007. aastal oma äri planeerimist, siis oli Eesti mingi riik balkanil, paljude jaoks on veel praegugi. Kuid, mida rohkem Eesti ettevõtteid jõuab tarbija ette, seda rohkem positiivsust Eesti bränd saab.