Hästi varjatud kokkuhoid “kastimajanduselt“

Praegune olukord taarakastide turul Eestis ja ka teistes Balti riikides on see, et igal tootjal on oma kastid, mis küll omavahel kokku sobivad, kuid teiste tootjate kastidega ei ühildu. Sisuliselt tähendab see seda, et kaupmeeste juurde jõuab kümnete erinevate tootjate kaubakaste, mille ladustamine ja paigutamine on paras peavalu, ruumi ja ka raha raiskamine, sest neid pole võimalik paigutada üksteise peale ja sisse ruumisäästlikult. Kui aga tooteid poodi vedades veel kuidagimoodi nende paigutust optimeeritakse, siis kaupmeeste juurest tagasi tootjate juurde veavad kaubaautod sisuliselt õhku. Näiteks suurel tootjal läheb neli rekkat logistikakeskusesse kaubaga ja kui kastid oleksid säästlikult üksteise sisse pandavad, peaks tal tagasi tulema üks täiskoormaga rekka, mitte neli sisuliselt tühja autot kastidega.

“Kaupmehed ja logistikakeskused näevad seda hullust kõige paremini,” ütleb OÜ Bepco juht Margus Ärm. Bepco lõpetas hiljuti uudse kastide süsteemi välja töötamise ning asja uuenduslikkus seisneb selles, et erinevas suuruses kastid mahuvad ühtsesse standardisse, ühilduvad euroaluse mõõduga ning omavahel ning on tühjana säästlikult paigutatavad. Tema kontoris on terve hulk erinevate Eesti toiduainetööstuste kasutatavaid kaste ja ta näitab, kuidas need omavahel sugugi kokku ei klapi. “Siin on näiteks väga hea kast, kuhu mahub ideaalselt 20 piima tetrapakki, kuid kast ise ei ühildu ühegi teise kastiga ja ka kokku pole seda võimalik pakkida. Ehk et kaupmehe juurest tagasi tootja juurde sõidab terve suur kastitäis õhku,“ räägib Ärm. Ta ütleb, et kõige keerulisem on piimatoodete kastidega, sest piimatoodete pakendid on väga erineva kujuga, tihti õrnad ja juba jogurtitopse on kahe erineva kaane läbimõõduga. Kui üritada neid mingisse kasti panna, siis enamasti jääb sinna ka hulk tühja ruumi, isegi lausa kolmandik kasti võib jääda täitmata. See aga tähendabki, et veetakse õhku.

“Jaekaupmehed tunnetavad kastiprobleemi kõige teravamalt, kuid nemad ei saa otseselt midagi teha, sest kastide omanikud on tootjad, kellel omakorda pole võimalik seniseid kaste uute vastu väga lihtsalt vahetada, sest tootmisliinid on ehitatud ja seadistatud just nendele kastidele, mida nad praegu kasutavad,” räägib Ärm. “Nii ongi ses valdkonnas olukord, kus jaekaupmehel on vaja tegeleda umbes 100 erinevat tüüpi kastiga, mis omavahel kokku ei passi.”

Bepcos on kastiteemaga tegeletud kolm aastat, mille jooksul on Ärm läbi käinud kõikide Balti riikide jaekettide laod ja kohtunud paljude tootjatega, kaardistanud probleemi ning selle tulemusena on töötatud välja kastide süsteem, mis ühilduks euroaluse mõõtudega, milles kastid omavahel kokku lähevad ning on ka tühjalt üksteise sisse ruumisäästlikult paigaldatavad. Tegemist on patenteeritud lahendusega ning hiljuti tulid proovitootmisest esimesed taolised kastid.

Rahaline võit eelkõige jaotuskeskustel

Tagasi kokkuhoiuteema juurde. Toote lõpphind jaguneb tootja ja jaekaupmeeste vahel proportsioonis 80/20 ehk tarbijahinnast moodustab tootja logistikakulu ca. 10 protsenti ja jaekaupmeeste logistikakulu samuti 10 protsenti. Kui tootja kuludes on logistika osakaal ehk veel suhteliselt väike – 10-15 protsenti, siis jaekaupmehel moodustab logistika kogukuludest lausa 50 protsenti.

Kui suure osa kogu logistikast moodustab nn õhu vedamine? “Seda on raske hinnata, kuid arvame, et see on 10-20 protsendi vahel,“ ütleb Ärm. “Ehk et see ongi rahanumber, mida on võimalik kokku hoida, kui hakata kasutama ühilduvaid lahendusi.“

Ta möönab, et kuna tootjal moodustab logistika vaid väikese osa kulutustest, siis tal ei ole sealt väga suurt motivatsiooni kokku hoidmiseks, sest on palju lihtsam kulutusi optimeerida mujal. “Oleme kohanud tootjaid, kes ütlevad, et neil on kõik hästi ja see 10 protsendine sääst ei tasu pingutamist,“ ütleb Ärm.

Ka tarbija tunneks ostes hinnavõitu ja see võiks olla kuni viis protsenti. “Logistikas otsitakse pidevalt kohti, kust kulutusi optimeerida. Ei saa midagi teha üha suurenevate kütusehindade ja palgasurvega, kuid kastid on küll koht, kust raha on võimalik kokku hoida,“ ütleb Ärm. “On suur vahe, kas komplekteerid kaks madalat alust kaupa või ühe kõrge. Sealt see sääst tulebki.“