Swedbanki kinnisvarasektori juht Ero Viik ütles, et ei näe põhjust uute korterite hindade kasvu kiireks jätkumiseks tulevikus, vaid ennustas selle peatumist sel aastal turule tulevate uute pindade hulga tõttu.
"Ma ei näe tõsiseid argumente hindade kasvutempo niivõrd kiireks jätkumiseks tulevikus, vaid pigem näen argumente, miks selline hinnatõus ei ole jätkusuutlik," lausus Viik. Tema hinnangul on viimasel paaril aastal olnud probleem väheses uute korterite pakkumises, mis on osaliselt olnud ka hindade kiire kasvu põhjuseks. Samas on näha, et 2013. aastal tuleb turule mõnevõrra enam uusi kortereid, mis tema sõnul suure tõenäosusega pidurdavad hinnatõusu tempot.
"Ma usun, et pangad jälgivad turul toimuvat väga täpselt ning teevad endast kõik mõistliku eelkõige turu stabiilse arengu toimimiseks. Prognoosime, et sellel aastal müüakse Tallinnas keskmiselt ca 100 uut korterit kuus ning selline tehingute aktiivsus on täna väga mõistlik," rääkis Viik.
Tema hinnangul elavnes kinnisvaraturg juba veidi enam kui kaks aastat tagasi. Viik sõnas, et Swedbank on jälginud l
isaks avalikes andmebaasides kättesaadavale infole ka peaaegu iga üle 10 korteriga planeeritud arenduse käekäiku. Tähele on pandud, et huvi heas asukohas olevate korterite vastu hakkas taas kasvama juba 2010. aasta teisel poolel, mil kasvasid
nii tehingute aktiivsus kui ka hinnad.
"Kui viimastel aastatetel on erinevatel põhjustel arendajad eelistatud eelkõige väiksemahulisi projekte, siis täna on linnapildis näha juba üsna mitme suurprojekti arendust. Riigi kui tellija roll ehitussektoris väheneb tulevikus ning ehituslepingut läbirääkides on arendajad paremas positsioonis kui nad olid eelmisel või üle-eelmisel aastal. See annab arendajatele julgust uusi projekte ette võtta," selgitas Viik.
Swedbank uuendas oma finantseerimisprinstiipe olulisel määral aastatel 2009-2010, mille käigus suunati tähelepanu vara väärtuse hindamiselt eelkõige laenu tagasimaksmise võime hindamisele, rääkis Viik.
"On oluline, et nii laenuandja kui ka laenuvõtja mõlemad veenduvad laenu tagasimakse võime olemasolus ja seda olenemata sellest, kas laenuvõtja on füüsiline või juriidiline isik," märkis ta. Arenduste finantseerimisel kaasab pank oluliselt aktiivsemalt kui varasemalt omanikujärelvalvet ning suuremate projektide puhul soovitakse näha teatud hulgal ettemüüke eesmärgiga veenduda võimalike ostjate valmisolekus maksta sellist hinda, mida äriplaanis prognoositakse.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis