Arumäe: Eesti on aeglustamistsüklis

„Märgatavat paranemist ei ole näha,“ tõdes SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.Mis puudutab järgmist aastat, märkis Arumäe, siis tähendab nõrk välisturgude taastumine ka nõrkade majanduskasvude jätkumist Eestis 2014. aastal.

Maailmamajandusest rääkides märkis Arumäe, et väljavaated on taastumiseks paranenud. „Väheneb fiskaalne vastutuul, samal ajal monetaarne päristuul jätkab kasvu toetamist. Inflatsioon on globaalselt jätkuvalt madal,“ sõnas Arumäe.

Kasv aeglustub. Ta lisas, et globaalseks väljakutseks saab olema rahapoliitika koomaletõmbamine. Endiselt on riigid erinevates majandustsükli faasides. „Arenenud riigid on aeglustamistsüklis, sealhulgas ka Eesti. Eesti on mõnes mõttes ees, see ei tule alati kasuks,“ lausus Arumäe. „Tsüklilised erinevused püsivad ka järgmistel aastatel. Taastumine saab olema väga nõrk.“

Arumäe hinnangul aeglustub globaal majanduskasv järgneval paaril aastal, kuna stimuleerimismeetmed vaikselt kaovad. „Rahapoliitika jääb kasvu toetavaks 2015. aasta lõpuni, samas inflatsioonitase on globaalselt madal ning rahapoliitika jääb lõdvaks ka järgmisel aastal,“ ütles Arumäe.

Eurotsoon saab jalgu alla. Rääkides eurotsoonist, tõdes Arumäe, et see on jätkuvalt globaalmajanduse nõrgim osa, kuid siingi on mõningane stabiliseerumine. Arumäe märkis, et II kvartal näitas esmakordselt majanduse kasvu pärast kuuekvartalilist langust. „SKP jääb eurotsoonis alla kriisieelsele tasemele," ütles Arumäe.

Põhjamaad võidavad globaalmajanduse taastumisest. „Rootsis veab majandust majapidamiste tarbimine, tööstus ja nõrgad investeeringud. Eesti ekspordile tähendab see, et saab eksportida lõpptooteid."

Soome peab Arumäe sõnul tegelema jätkuvalt kärbetega. „Tänavu on taas majanduslangus, jätkub nõrk eksport ja järgmisel aastal majandus taastub aeglaselt,“ sõnas Arumäe. „Sisetarbimine on samuti nõrk, seda suure tööpuuduse ning madalate reaalpalkade tõusu tõttu.“ Soomes jätkub fiskaalpoliitika kokkutõmbamine.

Mujal naaberiikides  on majanduskasv stabiliseerunud, Venemaa majanduskasv aeglustab, mis on risk Balti riikide majanduskasvule, eelkõige Leedu ja Läti.

SEB prognoosib SKP kasvu tänavu Eestis 1,5%, Lätis 3,5% ja Leedus 3,2%.Balti riikide eksport tugevatel jalgadel. „Ekspordi osas on olnud Eesti kõige kiirem. Kõige rohkem on eksport kasvanud Läti ja Leetu,“ tõdes Arumäe.

Läti ja Leedu inflatsioon on Arumäe hinnangul suhteliselt madal, seda seetõttu, et mõlemad riigid valmistuvad eurotsooni liitumiseks. „Läti ja Leedu võidavad eurotsooni liitumisel selle, et intressimäärad muutuvad madalamaks ja krediidireitingud tõusevad,“ märkis Arumäe.

Eestis Arumäe hinnangul eratarbimise kiirenemist näha ei ole. Toimub samasugune kasv nagu eelmistel aastatel. "2014. aastal langeb eluasemekulude tõus, sest tänavu mõjutas seda elektri ja nafta hinnatõus,“ sõnas ta. „Nõudlus on siiski olnud nõrk igal rindel ja seda seetõttu, et sisemaised tegurid on olnud kõige rohkem süüdi. Näiteks lükatakse edasi investeeringuid.“