Alternatiivturg on meie börsi huumorituba

9. augustil võeti Balti alternatiivturule First North kauplemiseks Telescani aktsia. Aktsiaga ei ole rohkem kui kuu ajaga tehtud ainsatki tehingut. Aga see ei ole veel midagi erilist.

Läti alternatiivturult leiab Tavidi konkurendi, kullakaupmehe Goldinvest Asset Managementi aktsia. Leiab veel natuke aega, sest aktsionäride üldkoosolek otsustas kauplemise lõpetada. Mõni ime, et sellise otsuseni jõuti – aktsia on alternatiivturul juba kaks ja pool aastat, aga sel ajal pole aktsiaga ühtki tehingut tehtud.

Lätis on alternatiivturul veel üks firma – Baltic Telecom. Ka see aktsia ei ole tehinguni jõudnud.

Kapitali kaasatakse toimival alternatiivturul. Hillar Tederi Ukraina kinnisvarafirma Arricano Real Estate kaasas Londoni alternatiivturul AIM 24 miljonit dollarit. Eile pärastlõunaks oli päevaga aktsiaga Londonis suisa kaks tehingut tehtud.

Raske on aru saada, mis mõte on olla Balti alternatiivturul. Et kaasata kapitali, see on arusaadav. Kuid kui ettevõttel on vaid paar omanikku ja need aktsiaid ei müü, siis miks peaks aktsiat alternatiivturul hoidma?

Börs toob koduleheküljel välja, miks noteerida aktsiaid börsil – ilmselt peaks see kehtima ka alternatiivturu kohta.

Likviidset turgu see aga loonud ei ole. Ka personal ei ole rohkem motiveeritud. Omanikel on parem võimalus osaluse vähendamiseks – võimalik, et nii see ongi.

Tuntust ja tähelepanu on need ettevõtted kindlasti leidnud – kuid miks meedias kirjutada millestki, millega tehinguid ei tehta. Lojaalsest kliendigrupi loomisest investorite näol ei saa alternatiivturu mõistes eriti rääkida.

Ettevõtte turuväärtuse kujunemine – selleks korrutatakse tavaliselt viimase tehinguhind läbi aktsiate arvuga, kui hind on null ehk tehingut ei ole toimunud, siis mistahes aktsiate arvu nulliga läbi korrutades on tulemus null. Tegelikult peaks ettevõtted siiski olema midagi väärt.

Aga imetleme alternatiivturu vaikelu edasi.