Hinnad tõusid septembris aastases arvestuses tänu kõrgharidusreformile vaid 2,1%, viimati oli tarbijahinnaindeksi aastamuutus sellest madalam kevadel 2010.
Statistikaameti teatel oli tarbijahinnaindeksi muutus septembris võrreldes augustiga -0,3% ning võrreldes eelmise aasta septembriga 2,1%.
Augustiga võrreldes olid septembris tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks köögivilja 12%-line hinnalangus ning kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta kõrghariduse rakendumine kõigile eestikeelsetel õppekavadel kõrgkoolis täiskoormusega õppima asuvatele tudengitele.
Tarbijahinnaindeksit mõjutasidki eelmise aasta septembriga võrreldes enim elekter ja toit, millest esimene andis kogutõusust ligi 60% ja teine üle kolmandiku. Kodutarbijale maksis elekter tänavu septembris 31,2% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.
Kaubad olid mullu septembriga võrreldes 1,4% ja teenused 3,2% kallimad.Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta septembriga võrreldes langenud 1% ja mittereguleeritavad hinnad tõusnud 3,1%.
Toidu mõjust indeksile andsid üle neljandiku 3,4% kallimad liha ja lihatooted, ühe viiendiku 3,6% kallimad piim ja piimatooted ning teise viiendiku 13,8% kallimad kala ja kalatooted. Mootorikütus oli tänavu septembris 6,5% odavam kui aasta varem. Tarbijahinnaindeksi aastamuutus jäi viimati alla 2% märtsis 2010, mil see oli 1,7%.
Augustiga võrreldes olid septembris tarbijahinnaindeksi peamisteks mõjutajateks köögivilja 12%-line hinnalangus ning kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta kõrghariduse rakendumine kõigile eestikeelsetel õppekavadel kõrgkoolis täiskoormusega õppima asuvatele tudengitele.
Suurem mõju indeksile oli veel rõivaste ja jalatsite soodusmüükide lõppemisel ning elektri 2,1%-lisel kallinemisel. Sidrun oli 21% kallim kui augustis ja porgand 36% odavam.
Seotud lood
Nagu ootasime, jätkus septembris tarbijahindade kasvu kiire aeglustumine, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tarbijahinnaindeksi aastamuutust.
Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga võrreldes oli toidukaupade inflatsioon oodatust veidi madalam, kommenteeris ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Septembri tagasihoidlikuma maksulaekumise kasvu põhjustas eelkõige käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu laekumise vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”