Nagu ootasime, jätkus septembris tarbijahindade kasvu kiire aeglustumine, kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tarbijahinnaindeksi aastamuutust.
Statistikaamet andmeil kasvasid aastases võrdluses hinnad 2,1%, eelmise kuuga võrreldes vähenesid aga 0,3% võrra.
Nagu tavaliselt, mõjutasid aastases võrdluses hinnakasvu septembris enim toidule ja eluasemele tehtud kulutused. Enamus eluasemekulutuste tõusust tuli kodudesse 31,2% kallimana jõudnud elektri hinnast, toiduainete hinnakasvu panus on viimastel kuudel aga järk-järgult vähenenud.
Hinnakasvu pidurdas enim aga transpordi ning sideteenuste ja -kaupade hindade langus. Lisaks transpordi- ja sidekuludele aitas hindade kasvu allapoole tuua kõrgharidusreformiga kaasnenud tasuta kõrghariduse rakendumine - haridusteenuse hinnad langesid esimest korda vähemalt viimase 15 aasta jooksul.
"Väline hinnasurve toiduainetele ja kütusele on vähenenud," kommenteeris Mertsina. "Samas hoiavad hinnakasvu üleval lõpptarbijate jaoks kiiresti kasvav elektrihind, kiirest palgakasvust tulenev suurem nõudlus ning palgasurve suurenemine eelkõige teenuste sektoris."
Mertsina sõnul taandub järgmisel aastal elektri hinnakasvu mõju baasefekti tõttu välja. "Seetõttu ootame lähikuudeks madalama hinnakasvu keskkonna püsimist ning järgmisel aastal hinnakasvu täiendavat aeglustumist," lisas ta.
Seotud lood
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosiga võrreldes oli toidukaupade inflatsioon oodatust veidi madalam, kommenteeris ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Statistikaameti teatel jätkus septembris inflatsiooni pidurdumine ja hinnataseme aastakasv aeglustus Eestis 2,9%lt 2,1%ni.
Septembri tagasihoidlikuma maksulaekumise kasvu põhjustas eelkõige käibemaksu ja juriidilise isiku tulumaksu laekumise vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.
Hinnad tõusid septembris aastases arvestuses tänu kõrgharidusreformile vaid 2,1%, viimati oli tarbijahinnaindeksi aastamuutus sellest madalam kevadel 2010.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”