Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna spetsialisti Tea Danilovi sõnul langetavad inimesed SMS-laenu otsuseid enamasti emotsioonide ajel ja seda turgu hetkel keegi otseselt ei kontrolligi.
Täna kogunesid riigikogus erinevad riigiesiundajad ja komisjonide esindajad, et arutada tarbijakrediidi valdkonna olukorda ja probleemide seoses nn SMS laenudega.
„Kiirlaenukontorid ei anna ülevaadet oma üleval olevatest laenudest. Sektorist ülevaate saamine on vaevaline. Iga sektor peaks olema kellegi analüüsi, järelevalve objektiks. Kiirlaenuturul seda täna ei ole. Areng on olnud tormiline. Ametnikkondlikus mõttes omanikuta sektoriks olemine pole hea,“ märkis Danilov arutlusringis.
Tema sõnul on 2012. aastast sms-laenu turumaht 115 mln eurot ja see on kiiresti kasvanud. „Veerandi sellest moodustab järelmaks ja ülejäänud laenud. Turul tegutseb üle saja ettevõtte, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet, pool turgu on aga kuue ettevõtte käes. Kui me räägime sellest, et pool turu mahtu on kuue ettevõtte käes, siis kui me selgitama välja nende praktika, saame poole turu osast juba selgemaks,“ lisas Danilov.
„Majandustegevus on tulus selles sektoris. Oleme üritanud hinnata kasumi osakaalu intressi tuludest, see on 30-40%. See on päris kõrge, aga pole enneolematu. Samas on see heitlik, on ka juhtumeid, kus tehakse aasta-paar tööd kahjumiga,“ märkis Danilov.
SMS-laenu võetakse tema sõnul peamiselt tuginedes emotsioonidele. „SMS-laenu võetakse teinekord otse peolt. On ka peresid, kes kasutavad seda laenu ja maksavad palgapäeval tagasi,“ märkis Danilov.
Tema sõnul on hetkel Eestis 34 047 isikut, kes on kiirlaenu ja lühiajalise laenu maksmisega sattunud raskustesse. „Kuid tõenäoliselt neid isikuid on rohkem, kõik ei ole maksehäireteregistris üleval lihtsalt,“ lisas Danilov.
Seotud lood
Eestis oleks mõistlik Euroopa riikide eeskujul luua positiivne krediidiregister ehk andmebaas, mis sisaldab võlglaste asemel hoopis eraisikute kohustusi ja sissetulekuid. Positiivne register teeb laenud odavamaks ja suurendab nii laenu andjate kui võtjate turvalisust, kirjutab Bigbanki juht Kaido Saar.
Danske Bank Eesti juhatuse liikme Aivar Rehe sõnul on Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare tõstatatud positiivse krediidiregistri idee „hea vana idee“, mida ta igati toetab.
Eesti Pank võiks luua Euroopas tavaks oleva registri, kus on kirjas inimeste laenukohustused, ütles Bigbanki juht Kaido Saar.
Positiivne krediidiregiser aitaks laenuandjatel ja -taotlejatel paremini laenamisega kaasnevaid riske hinnata, leiab SEB eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimas.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.