Positiivne krediidiregiser aitaks laenuandjatel ja -taotlejatel paremini laenamisega kaasnevaid riske hinnata, leiab SEB eraisikute suuna arendusjuhi Triin Messimas.
Bigbanki juhatuse liige Kaido Saar tõstatas Äripäeva lehes positiivse krediidiregistri rajamise idee.
Küsimustele vastab Triin Messimas:
Mida arvate positiivsest krediidiregistrist? Kas see on hea/halb mõte ja miks? SEB pooldab nn positiivse krediidiregistri rajamise mõtet. Krediidiandjatel on võimalik kasutada vaid info maksehäirete kohta, puudub aga võimalus saada andmeid laenutaotlejate olemasolevate laenukohustuste kohta (v.a krediidiandja enda poolt varem samale isikule antud laenude info). Sellise registri olemasolu oleks kasulik laenutehingu mõlemale osapoolele - nii krediidiandjale kui ka -saajale, sest võimaldaks laenutaotleja krediidivõimelisust kiiresti ja efektiivselt objektiivsele allikale tuginedes analüüsida.
Tänane probleem ei ole mitte selles, et kahtlustaksime laenutaotlejaid oma kohustuste kohta teadlikult vale või puuduliku info andmises, kuivõrd selles, et laenutaotlejal endal ei pruugigi olla täpset ülevaadet oma kohustuste suurusest uue laenuprojekti analüüsimise hetkel ning sellise info hankimine on üsna ajakulukas ja tülikas - näiteks tuleb laenutaotlejal sageli pöörduda erinevate pankade ja muude krediidipakkujate poole, et täpsustada oma kohustuste suurus või nende puudumine, küsida vastavaid kinnituskirju jne.
Laenuandja vastutuseks on kindlaks teha, kas laenutaotleja on jätkusuutlikult võimeline uut laenu teenindama, suutes samal ajal probleemideta edasi teenindada ka olemasolevaid finantskohustusi. Täna on ainuke võimalus kliendi olemasoleva laenukoormuse kindlakstegemiseks kliendilt endalt saadav informatsioon, mistõttu toob laenu taotlemine taotlejale kaasa vajaduse hankida täiendavat infot ja dokumente erinevatest allikatest. Kas see register võiks teha laenud odavaks, näiteks tarbimislaenu intress alaneks? Kuidas see aitaks kaasa probleemsete laenude vähenemisele? Selline register lihtsustaks ja efektiivistaks laenutaotluste analüüsimist ning muudaks analüüsi kvaliteetsemaks. Oodatavaks tulemuseks oleks tõepoolest tänasest täpsemad hinnangud laenutaotlejate krediidivõimelisusele ja seeläbi väiksem risk probleemlaenude tekkeks. Vähem probleemlaene tähendab perspektiivis aga kindlasti ka seda, et laenuandjad suudavad oma klientidele paremaid laenutingimusi pakkuda. Kas see register võiks inimeste privaatsust rikkuda/häirida? Nõusoleku oma kohustuste kohta andmete edastamiseks annaks laenutaotleja ise.
Seotud lood
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna spetsialisti Tea Danilovi sõnul langetavad inimesed SMS-laenu otsuseid enamasti emotsioonide ajel ja seda turgu hetkel keegi otseselt ei kontrolligi.
Sissetulekute ja kohustuste andmebaas ei muuda pangalaene odavamaks, on veendunud Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. See võib hoopis käivitada agressiivse müügitöö ning inimeste makseraskusi vähendamise asemel vastupidi suurendada.
Eestis oleks mõistlik Euroopa riikide eeskujul luua positiivne krediidiregister ehk andmebaas, mis sisaldab võlglaste asemel hoopis eraisikute kohustusi ja sissetulekuid. Positiivne register teeb laenud odavamaks ja suurendab nii laenu andjate kui võtjate turvalisust, kirjutab Bigbanki juht Kaido Saar.
Danske Bank Eesti juhatuse liikme Aivar Rehe sõnul on Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare tõstatatud positiivse krediidiregistri idee „hea vana idee“, mida ta igati toetab.
"Investeerimisideede universumi" saates teeme juttu autodest ja autodesse investeerimisest. Kas eksklusiivse auto ostmine on kulu või investeering? Milliseid mudeleid valida, kui soovida, et nende väärtus aja jooksul tõuseks?