Postimehest lahkuva Anvar Samosti rolli on olulisem kui ainult peatoimetaja ülesannete täitjal ning nüüd oleneb, mida hakkab Mart Luik tegema, hindab ajakirjanduse asjatundja ja õppejõud Tiit Hennoste.
"Postimees võttis ideoloogi asemele mänedžeri, mis tähendab, et Postimees otsib raha," ütles Hennoste. "Kui juhtub tõepoolest, et Õhtuleht ja teised (Ajalehtede Kirjastus ja Express Post - toim) lähevad, siis Postimehe kasum väheneb väga selgelt ja oluliselt."
Hennoste hinnangul on Postimehel kasumisse viimiseks palju erinevaid teid, kuid laias laastus on ikka kolm varianti: müüakse rohkem ajalehte, müüakse rohkem reklaami või hakatakse koondama. Esimest võimalust peab Hennoste vähem tõenäoliseks. Samas peab Hennoste juba seniseid koondamisi ajakirjanduse seisukohalt halvaks, sest ajakirjanike suurenenud koormused on toonud kaasa suuremat pealiskaudsust ja kehvemat ajakirjandust.
"Nad on täiesti erinevad kujud," võrdles Hennoste Luike ja Samostit. "Anvar Samost on olnud ka mänedžer, aga samal ajal palju rohkem kokku puutunud tegevajakirjanikega ja olnud arvamusliider. Luige sõnavõttudest ei tea ma midagi," lisas Hennoste, kelle hinnangul ei pruugi Postimehes suuri muutusi tulla, kui Luik otsustab jätkata vaid mänedžeri rollis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
ASi Postimees juhataja ja vastutav peatoimetaja Anvar Samost lahkub ametist 15. novembril poolte kokkuleppel.
Eilne päev tõi väikese vahega uudised selle kohta, et ametist lahkub kaks suure ajalehe peatoimetajat. Anvar Samost lahkub Postimehe juhatuse esimehe ja vastutava peatoimetaja kohalt 15. novembril ning Janek Luts Eesti Ekspressi peatoimetaja kohalt juba homsest, 17. oktoobrist.
ASi Ajakirjade Kirjastus nõukogu kutsub ettevõtte ainsa juhatuse liikme ametikohalt tagasi Mart Luige ja määrab uueks juhatuse liikmeks Tõnu Väädi.
Maailma Kullanõukogu avaldas eelmise aasta lõpus raporti, milles lükati ümber väited, et kulla pikaajaline tootlus on võrreldav inflatsioonitempoga. Uuringust tuleb välja, et kulla hinnatõus on olnud inflatsioonitempost kaks korda kiirem ning kulla hinna peamised mõjutajad on hoopis majanduskasv ning globaalsete aktsia- ja võlakirjaturgude koguväärtus.