Ansip: meie ideed võeti üle

Intervjuu peaminister Andrus Ansipiga.

Digitaalse ühisturu loomine on olnud Eestile ELis teema, kus me saame eeskuju anda - kuidas Eesti esitlus Ülemkogul vastu võeti?

Ilmselt oli see esimene kord üldse, kui Ülemkogul näidati mingit animatsiooni (Eesti tutvustas e-lahendusi lühikese animatsiooni abil - toim). Ja see oli veenev. Meie näited olid veenvad ja Eesti kui e-riigi kuvand tuntud. Seda juhtub üldjuhul väga harva, et ühe sõnavõtu peale lisatakse lõppjärelduste teksti uus algatus, mida ei ole põhjalikult analüüsitud, nagu nüüd lisati see ühekordse andmete küsimise printsiip. Eestis juurutasime juba 2007. a põhimõtte, et kodanikult võib valitsusasutus informatsiooni küsida ainult korra ja valitsusasutused ja registrid peavad omavahel ise suhtlema. See andis X-teele Eestis tuule tiibadesse.

See printsiip on oluline, kuna aitab tekitada nõudlust piiriüleste digitaalsete teenuste järele, loob n-ö turgu.

Jah, just see eesmärk ongi, et tekitada nõudlust piiriüleste digitaalsete teenuste järele. Sundida riike looma selliseid andmevahetuskihte, platvorme nagu Eestis on X-tee. Ja sellest võidavad kodanikud. Me ei ole jäänud lootma, et tulevad üle-Euroopalised lahendused, oleme koos soomlastega juba kahepoolselt tööle asunud, et panna registrid omavahel suhtlema. Praegu peab Eestist aastas 20 000 inimest viima sotsiaalkindlustusametist paberkandjal tõendi Soome vastavale ametile. See päris normaalne internetiajastul ei ole. Soome initsiatiivil oleme Eesti ja Soome vahel sellist andmevahetuskihti loomas nagu meil siseriiklikult X-tee on. See on uus platvorm, Eesti-Soome X-tee.

Digitaalallkiri, mis oli meie teine suur ettepanek, on meil kasutajale väga lihtne ja samas hästi usaldusväärne. Ka see on üks digitaalsete teenuste võimaldajatest. Paljudes riikides on ID kaart aga midagi niisugust, mille avalik arvamus on hukka mõistnud. Samas on võimalik digitaalset allkirja anda ka mobiili ID alusel, identifitseerida ennast sõrmejälje kaudu või muu biomeetrilise tunnuse alusel. Nii et neid aluseid, millele digitaalne allkiri ehitada, on vahepeal juurde tulnud ja need on tavatelefonide tavatehnoloogias juba laialdaselt rakendust leidnud.

Kuuldavasti oli Eesti esitlus nii veenev, et Saksamaa kantsler Angela Merkel väljendas soovi, et Saksamaal samuti digitaalse allkirja andmine nii lihtne oleks.

Ei ole kombeks tsiteerida, mida keegi Ülemkogul ütles. Saksamaal on jah see digitaalse allkirja andmine väga keeruline. Aga animatsioon oli veenev, ja tänati, et seal olid sees nii Pisa torn kui ka House of Commons. See oli üle pika aja heas õhkkonnas toimunud Ülemkogu, kus arutati tuleviku üle ja kus ei olnud fookuses enam nii palju see, mis on viimastel aastatel fookuses olnud, ehk siis kriis.

Luureskandaali tõttu sattus Eesti esitlus halvale ajale - kas see ei varjutanud positiivset sõnumit?

Jah, avalikkuses kujunenud meeleolud ei ole praegu kõige vastuvõtlikumad üle-Euroopaliste digitaalsete teenuste pakkumise ideedele, aga peaministrid ja riigipead on üldiselt väga pragmaatilised inimesed ja mõistavad, et digitaalne ühtne turg Euroopas tuleb tekitada. Ka siis, kui meeleolud ei ole kõige paremad, asjadega minnakse ikka edasi.

Euroopa lehtedes on see nn nuhkimisskandaal palju suurema tähelepanu all kui Ülemkogul. Aga Ülemkogu ka seda teemat ei vältinud. Me hindame eriteenistusi ja informatsiooni, mis on võimaldanud terrorismiakte ära hoida ja hindame partnerlussuhteid ELi ja USA vahel. Aga samas me kõik mõistame, et eriteenistuste vaheline suhtlus peab tihedam olema, et head suhted rajanevad usaldusel. Ja et tuleks kokku leppida mingites käitumisjuhistes, mis usaldust ei riiva ega jäta kedagi ka informatsioonist ilma, mis võimaldab ära hoida terrorismiakte.

USA ja ELi kaubanduskõnelused sellest skandaalist ei kannata?

Minul küll sellist meelsust ei ole, et kaubanduskõnelustele tuleb eritingimusi seada. Kaubanduskõnelustega tuleb kindlasti edasi minna.

Tegite Ülemkogu eel rea ettepanekuid, palju neist vastuvõttu leidsid?

Leidsid kõik head vastuvõttu. Nendes ei ole Eesti jaoks midagi uut. Aga paljudele on üllatav, et on riik, kus lahendused, millest pole osatud mõeldagi, juba hästi toimivad. Paljudes Euroopa riikides ei osata e-maksuametist, kus 94% inimestest oma deklaratsioonid esitavad, isegi unistada, rääklimata sellest, et keegi seda kasutaks.

Kas pandi paika ka mingid ajalised sihid?

Juba varem on kokku lepitud, et Euroopa ühtne digitaalne turg luuakse 2015. aastaks. See tähendab pea 100 eesmärgi saavutamist. Ühekordne andmete küsimise printsiip nende seas ei ole. Aga nii need kuupäevalised eesmärgid seatakse, et kõigepealt püstitatakse üldine eesmärk ja kui see on liikmesriikides omaks võetud, siis hakatakse praktiliste tegevustega sisustama. Iga uue idee Ülemkogu lõppjärelduste tekstis fikseerimine tähendab seda, et oleme lõppeesmärgile lähemale liikunud. Meie ideed võeti üle.