Meediaettevõtja Hans H. Luik tunneb muret välisfirmade lahkumise pärast Eestist ja paneb riigile ette võtta laenu, et luua noortele siin töökohti.
Järgneb väljavõte tänase EPLi vahel ilmunud Koostöö Kogu eriväljaande kolumnist, mida täismahus saab lugeda siit : Norra, prantsuse ja saksa kapital pageb Eestist nagu Sinimägede alt. Kas eesti kapital jääb üksi rinnet hoidma? Kas Skandinaavia ja kogu Euroopa nutikaima meediafirma lahkumine Baltikumist ongi üldse väärt juubeldamist? Sest võtkem teine lahkumine, Euroopa ühe suurima panga Unicredit minek Eestist. See jättis eestlased taas Skandinaavia pankade täielikku meelevalda.
Meie pankade nimed tõlkes on Taani Pank, Rootsi Pank ja Norra Pank (DnB tähendab Den Norske Bank). Oleme heas mõttes ümber piiratud. Kuid mis saab, kui Skandinaavia kuningriikide kinnisvaramull lõhkeb ja pangad peavad raha koju tooma?
Unicrediti lahkumise taga võisid olla emotsioonid, nagu usub peaminister Andrus Ansip. Ansip mainis, et Unicredit elas tõsiselt üle pettasaamist Werolisse antud 100 miljoni kroonise tööstuslaenuga. Tõenäoliselt ei olnud Unicrediti lahkumine Baltimaadest aga üldsegi nii emotsionaalne otsus, nagu oletas peaminister.Unicredit oli Baltimaades kenas kasumis, aga ei näinud kasvu. Paigas, kus elanikkond vananeb ja rändesaldo on negatiivne, ei ole pangandusel tulevikus muud turgu peale inimeste pensionifondide paigutamise.
Samamoodi võis kaine arvutuse teha ka prantslaste hiigelkontsern Dalkia, kes lahkus Eestimaa pealinna kütteturult. Võib küll tunduda, et kui käes on Tallinna katlamajad ja küttetrassid + Väo soojuselektrijaam, siis jätkub monopoolset tulu kogu eluks. Lihtsalt Tallinna elanikkond ei saa kunagi võistlema oma sissetulekutelt Marseille'i, Viini või Kopenhaageniga.
Tunneme muidugi rahvuslikku uhkust Kristjan Rahu, uue eesti suurinvestori üle, kellele puhul erialane ettevalmistus ja oskus õigel hetkel õiges kohas olla andsid suurepärase positsiooni Tallinna Kütte ülevõtmiseks. Põhjamaade provints jäi aga taas ilma ühest suurest lääne investorist.
Möödunud nädalal teatas Saksa energeetikagigant E.ON soovist hüljata Eesti gaasiturg. Väga loogiline tundub, et samast Eesti Gaasist võib lahkuda ka Soome Fortum, jättes meid siia kallilt ostetud gaasitorustiku otsa istuma ja nautima energiajulgeolekut.
Meedia vallas pole raske märgata, et soomlaste Kirjakauppa loobus Eesti tuntud raamatuketist Apollo, ning jällegi sai rõõmsaks omanikuks firma Eesti juhatus. Sanoma korporatsioon, mis ju Eestit tunneb nagu oma kodu, on loobunud Tallinnas CC Plaza Forumi kinodest ning jaemüügifirmast R-kiosk.
Suvel lahkus Rootsi kapital Bauhofist ja MyFitnessist. Skandinaavia suurimale, 160 hotelliga ketile Scandic ei sobinud Eesti turg, kuigi hotell Palace asub ju pealinna keskväljakul.
Mitmetel loengutel paarikümne aasta jooksul olen reklaamiklientidele või üliõpilastele rääkinud hoogsalt Balti turust kui ühtekasvavast turust koos sarnaste kaubanduskettide, ketistunud advokaadibüroode, automüügi- ja reklaamifirmadega. Olen rääkinud kaheksa miljoni inimesega turust.
Ent kaheksa miljoni unistus tuleb unustada. Läti ja Leedu viimased rahvaloendused näitasid, et Leedus pole enam kolmegi ja Lätis kahtegi miljonit elanikku.
Kaldun kahjuks arvama, et Schibsted, E.ON, Dalkia, Bonnier, Rupert Murdoch ja Sanoma korporatsioon oskavad oma tegevuse keskkonda väga hästi planeerida.
Järelikult on meil, kes me siin edasi kavatseme tegutseda, ja kes me võõrfirmade taandudes oleme viivuks jäänud eestlastena ise majandusrinnet püsti hoidma, tarvis viivuks hüljata eelarveline konservatiivsus. Võtta Eesti riigile laenu ning luua selle abil noortele töökohti siinsamas, Eestis.
Peame avama huvilistele Eesti parimate ettevõtete uksed, kutsuma hakkajaid noori firmadesse stažeerima, makstes selle eest ka palka ning toetades esimestel aastatel eriala täiendõpet.
Muuseas, isegi muidu vabaturumeelse Äripäeva kirjastuse juht Igor Rõtov on sarnase mõtte avaldanud. Eesti majandusel ei ole paljuga uhkustada peale riigi laenuvõime. Seda tulebki kasutada, et noored Eesti kodanikud, eriti sünnitusealised naised, saaksid Eestisse jääda.
Äripäev korraldab homme investeerimisfoorumi "Rahvusliku kapitali ärkamisaeg", kus esinevad Luige kolumnis mainitud välisfirmadelt ettevõtted tagasi ostnud Eesti ärimehed nagu Kristjan Rahu, Armin Kõomägi jt. Foorumi kohta lähem info SIIT . Autor: 1706-aripaev
Seotud lood
Kuigi viimasel ajal on mitmete tuntud ettevõtete näidete varal räägitud väliskapitali Eestist lahkumisest, siis kogu riiki hõlmav statistika sellist üldist suundumust ei kinnita, nendib Eesti Panga ökonomist Natalja Viilmann.
Eesti ettevõtjad on muutunud nii tubliks, et mitmed alustavad ettevõtted laienevad väljapoole koduriiki, ütles täna Äripäeva investeerimiskonverentsil Raidla Lejins & Norcousi partner Sven Papp.
Peaministri nõunik Kalev Kukk on arvamusel, et Hanschmidti soovitus pensionite maksmiseks riigil laenu võtta on kummastav.
Kui siiani on riik ja valitsus üritanud näidata Eesti elu edukana ja inimeste heaolu kõrgena, siis nüüd oleks aeg ka reaalseid samme astuda, arvas Infortari üks omanik Ain Hanschmidt.
USA presidendivalimiste tagajärjel võivad käesoleva aasta viimased kuud osutudaaktsiaturgudel investoritele muutlikuks. Freedom24 analüütikud hindavad, kuidas võiksKamala Harrise võit ja tema administratsiooni otsused puhta energia-, regulatiivsejärelevalve-, eluasemetoetuste- ja kanepitööstuse osas mõjutada aktsiaturge.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele