Riik üritab seadusloome kaudu ehitustegevuses osaleda, ütles majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.
„Täna on tööd sama palju kui aasta tagasi, tulevik on ebakindel, uut euroraha on oodata 2015. aastal, nentis,“ Sarmet tänasel Ehituskonverentsil.
Ta märkis, et pea pooltel ehituses hõivatud sinikraedel puudub igasugune ettevalmistus ning pea pooled kutsekoolis õppinutest tööturule ei jõua.“Kui teil on head sinikraed, siis hoidke neid, nad on väärtus omaette,“ lausus Sarmet.
Sarmet sõnas, et riik üritab osaleda ehitustegevuses läbi seadusloome ning tõi võrdluse Paabeli torniga, mis keeltsegaduse tõttu ehitamata jäi. Ta märkis, et õigusloome abil luuakse ehitussektoris selgust ja loogilisust, et ükski ehitis ehitamata ei jääks.
Konverentsil osalejad küsisid saalist ka naaberriigi Läti Maxima-tragöödia näitel, et kas riik peaks muutma hankeseadust, mis täna sunnib ehitama 20% alla omahinna. Sarmeti sõnul võib ehituse hinnal ja ehituse ohutusel olla kaudne seos, ent see ei pruugi nii olla.
Üks samm olukorra parendamiseks on tema sõnul ehitushangete eeskiri, mis käsib hankijale tingimused täpselt välja kirjutada, et optimeerimisi vähendada ning et ei mindaks kvaliteedi kallale. „See on loomulikult keeruline probleem,“ nentis ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehitushinnaindeks tõusis 2013. aastal 2012. aasta keskmisega võrreldes 5,2%, teatas statistikaamet.
Eesti ehitusturul on olukordi, kus on tegemist lauslollusega, ütles Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) juht Veiko Kaufmann.
Riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo nentis Ehituskonverentsil, et riik arendab enamasti lähtudes sellest, kuhu võib Euroopa Liidu raha suunata. Riik ise investeerima ei kipu.
Eestis on erinevalt Lätist ehituskontroll tugevam ning seetõttu on meil ka ohutumad ehitised, rõhutas majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.