Kuigi eelmise aasta viimases kvartalis sai keskmise palgaga Tallinna elanik endale osta suurema korteri kui lõunanaabrid – 53,4 ruutmeetrit –, on tänaseks olukord muutunud.
Riia elanik saab endale soetada 50,3ruutmeetrise korteri, tallinlane vaid 44ruutmeetrise.
"Eluasemete kättesaadavus Riias ja Vilniuses paranes eelkõige kinnisvara hinnakasvu mõju ületava sissetuleku kasvu tõttu, Tallinnas aga kasvasid kinnisvarahinnad reaalpalgast suhteliselt enam, mis eluasemete kättesaadavust märgatavalt vähendas," kommenteesis SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis pressiteates.
SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas ütles, et uusarenduste korterite kättesaadavuselt Tallinn siiski edestab teisi Balti pealinnu. "Arvestades uute korterite hindu, eluasemelaenude keskmist intressimäära ja teisi tingimusi, on keskmise sissetuleku saajal võimalik osta Riias 22,6 ruutmeetrit uut elamispinda, Vilniuses 26,9 ruutmeetrit ja Tallinnas 32,2 ruutmeetrit. Põhjus on selles, et Eesti elanike keskmine sissetulek on Balti naabritest suurem, kuid kinnisvara hind uusarendustes märgatavalt ei erine," lisas ta.
Nii Riias kui Vilniuses on tänase sissetulekutaseme ja kinnisvarahindade juures võimalik saada suurema standardkorteri omanikuks kui aasta tagasi, kusjuures viimase 12 kuu jooksul tõusis eluaseme ostujõu indeks enim Vilniuses – 3,1 ruutmeetri võrra, 40 ruutmeetrini, selgub SEB Balti pankade uuringust.
SEB eluaseme ostujõu indeks on ruutmeetri arv, mida keskmise sissetulekuga elanik saab laenuga soetada liiga kõrget riski võtmata. Indeksis võetakse arvesse neli eluasemeturgu mõjutavat tegurit: kinnisvara hind (tüüpkorter magalapiirkonnas või uusarenduses), sissetulek, inflatsioon ja intressimäär.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eluaseme taskukohasust tallinlastele vähendas kolmandas kvartalis hooajalistest teguritest põhjustatud kolmeprotsendiline netopalga langus koos 16protsendilise korterihindade tõusuga, teatas Swedbank.
Lasnamäel on korteritehingute hulk ja hinnad käesoleva aasta jooksul liikunud tõusutrendis, eriti kiiresti on tõusnud keskmine pinnaühiku hind.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.