Nortal viib Omaani valitsuse pilve peale

Küsimustele vastab Peeter Smitt, Nortali Lähis-Ida regiooni juht:

Võitsite Omaanis kolm suurt riigihanget kogumaksumusega 20 miljonit eurot. Üheks hankeks oli Omaani maksuamet. Kas selle puhul on midagi ka väga teistmoodi kui Eesti maksuameti puhul?Omaani maksuameti projektis oleme koos ühe kohaliku ettevõttega. Aga maksude maksmise, deklareerimise ja kogumise osas käib Omaanis kõik nii nagu mujal. Peamine erinevus näiteks Eestiga võrreldes seisneb vast selles, et kuna Omaani põhiline tuluallikas on nafta ja gaas, pole maksude kogumine riiklikult nii kõrge prioriteediga. Oluline on ka märkida, et maksuameti kaudu käib ainult ettevõtluse tulumaksustamine. Kaugemas plaanis on räägitud ka käibemaksu rakendamisest. Kui palju võib maksuameti e-keskkond Omaani ärikultuuri teie hinnangul muuta? Ärikultuuri elektrooniline maksuameti keskkond ilmselt väga palju ei muuda. Maksude maksmine ja deklareerimine läheb kiiremaks ja lihtsamaks ning maksude kogumine riigile odavamaks. Omaanis on hetkel sisuliselt Eesti e-maksuametieelne aeg - kõik on siiani paberil. Eksisteerib küll back-office'i süsteem, aga see ei kata kõike ära. Kui meie projekt valmis saab, peaks omaanidel olema sama efektiivne süsteem kui Eestil. On lootus, et makse saavad omaanid pooleteise aasta pärast aga deklareerida veelgi kiiremini kui eestlased. Seda siis tulenevalt sellest, et nende seadusandlus on lihtsam.

Teete ka Omaani elektroonilise äriregistri. Mida see nende jaoks muudab?

Kogu Omaani elektroonilise äriregistri projekti eesmärk on muuta praeguseid protsesse ja toetada elektroonilist asjaajamist. Kahe aasta pikkuse projekti käigus vahetatakse välja olemasolev back office’i süsteem ja ehitatakse uus iseteenindusbüroo. Uus süsteem katab äriregistri, äriregistri teabesüsteemi, aastaaruannete esitamise, tsentraliseeritud litsentside registri (taotlemine ja registreerimine). Projekti realiseerudes peaks kogu ettevõtte ja riigi vaheline igapäevane suhtlus käima elektrooniliselt.

Kui meelsasti sealsed ettevõtjad teie hinnangul e-äriregistrit kasutavad?

Omaan on väga modernne riik ja loomulikult soovivad ettevõtjad rohkem e-teenuseid kasutada. Viimase 40 aasta jooksul on riik ehitanud välja kogu infrastruktuuri, praegu on eesmärk e-suutlikkuse tõstmine. See on riiklik prioriteet ja selleks on välja töötatud e-transformatsiooni plaan, mis paneb paika selle, kuidas ja mis kiirusega peavad ministeeriumid oma e-tasemeid tõstma ja mis suunas liikuma.

Mida kujutab endast teie kolmas suurem projekt seal  n-ö Government Cloud?

Nortal loob Omaani riigile avatud tarkvaral põhineva platvormi, mis võimaldab valitsusel ja riigiasutustel oma infosüsteemid kesksesse riigi poolt hallatavasse pilve paigutada. Selle võrra ei pea riigiasutused ise oma IT-infrastruktuuri üleval pidama. gCloud’i kasutuselevõtuga astub Omaan e-riigi kontekstis Eestist sammukese ette.

Kuidas teie projektidesse Omaanis suhtutakse?

Nortali meeskond on viimase kahe aasta jooksul teostanud kolm edukat projekti, mis on andnud meile kohalikul turul usalduskrediiti. Projektide eduka väljavedamisega oleme saanud hea reputatsiooni – kui Nortalile midagi usaldada, siis saab see ka tehtud. Selle usalduskrediidi tõestuseks on ka uued lepingud.

Oluline on tähele panna, et nii One Stop Shop kui gCloud (Government Cloud) on Omaanis väga nähtavad ja mõnes mõttes märgilised projektid – ühest loodetakse olulist abi Omaani ärikeskkonna parandamisesse ning seeläbi uute töökohtade loomisele ja teisest olulist efektiivsusvõitu kogu riigisektori IT-infrastruktuurile.

Kindlasti ei saa siin alahinnata Eesti mainet või meie riigi panust. Eesti on Omaanis ja Lähis-Idas laiemalt väga tuntud e-government’i poolest.

Millist rolli mängib see, et tegemist on sultaniriigiga, kas seadused ja registrid toimivad samamoodi nagu muudes riikides või võib Omaanis välja tuua mingeid iseärasusi? Omaan on kaasaegne riik, mis ei erine oma alustaladelt kuidagi Euroopast. Kindlasti on erinevusi konkreetsetes seadustes ja määrustes ja registrite automatiseerituses, kuid riik toimib üldjoontes samamoodi kui suur osa Lõuna-Euroopast – võrreldes Eestiga on rohkem isiklikku suhtlust ja vähem e-maile. Seadused toimivad sama moodi, erinevus seisneb vast sellest, et seadusloome on kiirem ja efektiivsem.

Mis oli teie jaoks Omaanis IT-lahendusi ja arenguid silmas pidades üllatav? Oleme näinud nii Omaanis kui ka teistes riikides, et väga tihti mõeldakse m-teenustele isegi rohkem kui e-teenustele, sest 3G on rohkem levinud kui kiire internet.

Kas teil on Omaanis ka enda kontor? Nortalil on Omaanis ettevõte ja kontor juba kolm aastat. Täna töötab meil Omaaniga seotud projektides umbes 50 inimest, kokku seitsmest rahvusest. Omaani kontoris töötab igapäevaselt juba üle 20 inimese. Ja see arv kasvab pidevalt.

Omaani kultuur on väga sõbralik ja sotsiaalne, aga ka väga isiklik. Selleks, et jalg ukse vahele saada, on vaja suhelda näost näkku. On vaja suhteid luua ja hoida.