Üllatusi täis börsiaasta

Rahatrükist ja üliodavatest intressimääradest tingitud aktsiaeufooria küll tänavu Tallinna börsile ei jõudnud, kuid numbreid kokku liites oli ka väikesel koduturul mõõdukalt hea aasta.

Detsembri keskpaiga seisuga oli kohalikku börsi jälgiv OMXT indeks tõusnud aasta algusest ligi 11%, sealjuures novembris katsus indeks ära viimase kuue aasta kõrgemaid tasemeid. Uudisteagentuuri Bloomberg andmeil oleme sellega üheksakümne nelja jälgitava maailma börsi hulgas 2013. aastal neljakümnene teisel kohal ehk nimekirja esimeses pooles. Täpselt samapalju on kerkinud Euroopa börside üldindeks. Vaid pool protsendi enam on tõusnud paari nädala pärast euroga liituv Läti, mille majanduskasv on meile viimastel kvartalitel pidevalt ära teinud.

Tallink pakkus mitmeid üllatusi. 11% pole vähe, aga tõusunurk oleks võinud olla isegi suurem kui… Mäletatavasti maksis umbes-täpselt aasta tagasi Tallink Grupi suuromanikuks tõusnud välisfond CVCI Growth Fond II oma aktsiaosaluse eest võrreldes turuhinnaga 42 protsenti kõrgemat preemiahinda. 2012. aasta Eesti suurim äritehing tõukas Tallinki aktsia (ning OMXT indeksi) möödunud aasta viimastel päevadel kiirendatud korras liikuma, mistõttu sellesse aastasse enam niipalju tõusuruumi ei jagunudki.

Küll aga pakkus Tallink sel aastal muud pinevust. Kõige enam pani investorite südame puperdama 22. aprill, kui laevanduskontsern hõikas välja ajalooliselt esimese dividendimakse. Ehkki Enn Pant oli dividendide maksmise kohta käinud enam-vähem selge lubaduse välja käinud juba pool aastat varem, oli üllatuseks dividendide suurus (33,5 miljonit eurot ehk 5 senti aktsia kohta), mida on varasemas börsiajaloos suutnud ületada vaid Eesti Telekom.

Tallink pakkus aasta jooksul veel teisigi üllatusi. Juuni algul müüs laevanduskontsern investoritele maha 900 miljoni Norra krooni (118 miljoni euro) eest tagamata võlakirju. Kuna Eesti ettevõtjad kardavad jätkuvalt börsile tulla, siis kompenseeris Tallink lõppeval aastal kaudselt ise selle tühimiku, viies võlakirjad oktoobri lõpus Oslo börsile.

Kui väga täpne olla, siis tegelikult tuli küll suvel Balti alternatiivturule First North ka esimene Eesti börsifirma Telescan. Samas pole pärast viit börsikuud aktsia veel kätt valgeks saanud ning potentsiaalsetele investoritele pole ka grammi võrra infot jagatud, kuidas idufirma oma prospektis väljatoodud ambitsioonikaid plaane realiseerib.

Nüüd aga taas tegijate juurde. Kui 2011. aasta novembris ehmatas Olympic EG investoreid oma kullaostudega, siis sel veebruaril tegi kasiinofirma oma bilansi säravast metallist puhtaks.

Kuld müüdi maha kasumiga ja väga õigel ajal, sest metall liigub pärast 2000. aastat oma esimese langusaasta suunas. Kaotust on kullainvestorid kogunud aastaga juba tervelt veerandi jagu. Lisaks kasumivõtmisele on investorid peletanud kulla juurest eemale väga madalale langenud inflatsiooninumbrid ning aktsiate globaalne hinnaralli.

Kullaga spekuleerimise asemel muutus Olympic sel aastal aga tõsiseks kinnisvarainvestoriks, hakates finantseerima oma senise Reval Park Hotel & Casino asemel umbes 36 miljonit eurot maksma minevat hotelli- ja meelelahutuskompleksi ülesehitust. Kahe aasta pärast avatavast esinduskasiinost, millega ühes hoones laiub veel ka maailmakuulus Hilton Worldwide’i luksushotell, võiks ideaaljuhul saada kasiinoturiste Eestisse meelitav magnet.

Väiksema tembuga sai Olympic EG hakkama ka veel suvel, ostes kasiinooperaatori SIA Altea, mis suurendas Lätis asutavate kasiinode arvu ligi kahekordseks.

Suurematest börsinimedest oli juba teist aastat väga hea aasta Tallinna Vee aktsionäridel. Koos kobeda dividendimaksega andis aktsia kokku koguni 30% tootluse. Arvata võib, et mida pikemaks veefirmal konkurentsiametiga kohtus venib, seda suuremaks kasvab tõenäosus, et Tallinna Vesi ei pea kunagi oma veetariife kärpima. Swedbank arvas oma viimases analüüsis, et Tallinna Vesi tariifid püsivad praegusel tasemel vähemalt 2015. aasta lõpuni.

Loodan, et 2014. aasta tuleb Tallinna börsil vähemalt sama hea kui see aasta. Veelgi enam aga ootaks kohalikule börsile uusi börsifirmasid, sest see on lihtsaim viis panna inimesi mõtlema investeerimise vajalikkuse peale.

 

Autor: Raivo Sormunen, Ave Lepik