Äripäeva aasta parimaks praktiliseks looks valiti Väinu Rozentali “Sujuv ehitus on kinni detailides”, mis ilmus 6. novembril ehitusrubriigis.
Väinu kirjeldas artiklis ühe ettevõtja kogemusele tuginedes, kuidas sujuvalt ja õigeaegselt korraldada uue tootmishoone ehitamist. Tartu lähedal Tõrvandis asuv haagisetootja Respo Haagised ostis laienemise tarbeks tükikese endist põllumaad 2011. aasta kevadel ja tänavu detsembris sai uus tootmishoone valmis. Tegemist on artikliga, mis võiks olla kohustuslik lugemisvara kõigile ettevõtjatele, kes kavatsevad uut tootmishoonet ehitada või senist tootmishoonet laiendada.
Lisaks võiduloole, valiti parima praktilise loo nominentideks samuti Väinu Rozentali sulest 24. aprillil ehitusrubriigis ilmunud lugu
“Eesti esimene passiivmaja asub Põlvas” ja Kadri Põlendiku 4. oktoobril uudiskülgedel ilmunud lugu
“Kuidas valida kohvipakkujat?”.
Väinu tutvustas enda artiklis Eesti esimest passiivmaja, mille omanikuks on ASi Premia Foods juht Kuldar Leis. Kadri jagas aga oma artiklis näpunäiteid, kuidas valida kontorisse kohviteenuse pakkujat. Et lugu oleks võimalikult konkreetne, tegi Äripäev ka ise eksperimendi ning küsis turuosalistelt hinnapakkumist.
Autor: 1321-aripaev
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Äripäeva aasta parimaks olemuslooks valiti Koit Brinkmanni lugu “Keskerakonna maskott elab tasuta linnakorteris”, mis ilmus 6. novembril.
Äripäeva parimaks börsilooks valiti Kadri Põlendiku artikkel “Väikeinvestor Leida Rammo aktsiaid müüa ei kavatse”, mis ilmus Äripäevas 27. märtsil.
Palgatõus firmades on viimaste aastate suurim ning pole imestada – tööjõu leidmine on raskem kui kunagi varem.
Äripäeva selle aasta parimaks uurivaks looks valiti Katariina Krjutškova 19. aprillil ilmunud uurimus “Oravad aitas tagasi võimule hämar raha”.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.