Sarnaselt teiste ettevõtlusorganisatsioonidega leidis ka Eesti Kaupmeeste Liit eesotsas tegevdirektor Marika Merilaiga, et käibemaksuseaduse muutmise eelnõu muudatused on marginaalsed.
"Rahandusministeeriumi töögrupid on teinud lühikese ajaga väga suure töö, mille tulemusena on valminud mahukas seletuskiri ja viidud läbi analüüse ning kogutud ka teiste maade kohta informatsiooni. Kuid vaatamata sellele jääb siiski selgusetuks, kuidas see meede hoiab ära nn petuskeeme?" kommenteeris Merilai
sel nädalal rahandusministeeriumis valminud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõusse tehtud muudatusi.
Ta tõi välja, et eelnõu meetmed ei ole endiselt proportsionaalsed sellega saavutatava eesmärgi osas – seda just kaubanduse vallas.
"Jaekaubandusettevõtete jaekäive ületas näiteks 2013. aastal 4,5 miljardi euro piiri, hulgikaubanduses vastavalt 10 miljardit eurot ja sooritatud ostutehingute arv ulatub kümnetesse miljonitesse aastas," sõnas Merilai.
Nn 1000euroste arvete seadus kehtestab muu hulgas käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. Merilai märkis, et nii jae- kui ka hulgikaubanduses on selliste tehingute arv väga suur. Ta tõi esile, et kuigi tuhande euro piiri ei muudetud, antakse nüüd võimalus esitada lisa kõigi arvete kohta, sõltumata piirmäärast.
Merilai hinnangul toob kaupmeestele leevendust see, et seaduse rakendumise tähtaeg lükkub edasi ja kuni 2015. aasta 31. detsembrini on lubatud tehinguid deklareerida tehingupartneri põhiselt, mitte arvete lõikes.
Kaupmeeste liit juhtis varem tähelepanu, et jaekaubanduses ei ole sageli võimalik kliente tuvastada, kui nende andmeid ei ole andmebaasis. Isikustamata müügist ei ole tema sõnul ka uude eelnõusse midagi lisatud, kuid seletuskirjas on olemas vastav täpsustus, mida tuleks liidu arvates veelgi täiendada.
"Kaupmeeste Liit ei ole vastu abinõudele, mis aitavad parandada maksude laekumist ja maksupettuste vältimist, kuid see ei tohiks toimuda kiirustades ja halduskoormuse kasvu arvel, vaid seda saaks teha etapiti," nentis Merilai.
Seotud lood
Erinevad organisatsioonid saatsid ühisavaldusena kümme ettepanekut, kuidas võiks muuta käibedeklaratsiooni lisa puudutavat seaduseelnõud.
Rahandusministeeriumis valmis uus seletuskiri nn 1000euroste arvete seadusele ehk käibemaksu deklaratsiooni lisa puudutavale seadusele.
Riigikogu hakkab muutma paljude ettevõtjate pahameele teeninud seadust.
1000euroseid arveid puudutava seadusemuudatuse uus seletuskiri ei ole esmapilgul endiselt rahuldavaid lahendusi pakkuv, leidsid ettevõtlusorganisatsioonid.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele