USA turud kukkusid täna taas, viies endaga kaasa eilse päeva kasumid. Langus toimus tänu Föderaalreservi täna avalikustatud otsusele kärpida igakuist võlakirjaostu programmi veel 10 miljardi dollari võrra 65 miljardile dollarile.
“Meid ei üllataks, kui Föderaalreserv kahandaks oma võlakirjaostu programmi veel 15 või 20 miljardi dollari võrra oma mõnel suvisel kohtumisel ning eeldame, et sügiseks on Föderaalreserv kärpimise lõpetanud, kuid seda juhul, kui majandus jätkab samal kursil,” sõnas U.S. Bank Wealth Management inevsteerimisnõunik Jennifer Vail.
Föderaalreservi otsus oli oodatav ning mitmed turuanalüütikud ütlesid, et poliitikutel ei olnud erilist valikut.
“Kui nad oleksid kärpeplaani seisma jätnud, siis oleksid nad riskinud sellega, et nad saadavad turule signaali, et nad on rohkem mures kui keskmine investor. Seega nad käitusid oodatult,” ütles BTIG turuanalüütik Dan Greenhaus.
Keskpäevaks olid aktsiaindeksid tasa teinud peaaegu pool oma kaotustest, mida põhjustasid mured keskpanga ja valuuta käekäikude üle arenevatel turgudel. “Ma arvan, et investorid hakkavad harjuma mõttega, et Türgi ja Argentiina ei muuda USA aktsiate väljavaateid,” sõnas Greenhouse.
Indeksitest kukkus Dow Jones täna 1,19%, lõpetades päeva 15739,75 punktil. S&P 500 kukkus 1,02% ning sulgus 1774,21 punktil ning Nasdaq lõpetas päeva 1,14% langusega, jäädes 4051,43 punktile.
Seotud lood
Kõrge Föderaalreservi ametniku Esther George sõnul on kätte jõudnud aeg, mil Föderaalreserv peaks intressimäärasid tõstma, tuues põhjuseks tööturu olukorra kiire paranemise.
Investeerimisfirma EuroPacific Capital president Peter Schiff ennustab, et föderaalreservi rahatrüki lõpetamine ning intressimäärade tõstmine viiks turud langusesse. Samas usub ta, et turu langemisel keskpank hoopis suurendab rahatrükki.
Tuntud rahandusajaloolane ja Rikka Isa seeria raamatu „Teejuht investeerimisel kulda ja hõbedasse“ autor Michael Maloney ütles portaalile PeakProsperity antud intervjuus, et maailma rahasüsteem vahetub veel selle kümnendi jooksul.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”