Eraautomuuseum kui armastus esimesest õliloigust

Kui sa ei näe artiklit täismahus, siis vormista endale nädalane tasuta proovitellimus, minnes SIIA.

Nii nagu iga hobi, saab huvi autode, motikate ja muu tehnika vastu tihti alguse varajases eas. Autode müügi ja teenindusettevõtete Eesti liidu (AMTEL) tegevjuht ning Eesti Mootorispordi Muuseumi üks eestvedaja Arno Sillat pajatab, et tehnikapisik oli temas juba lapsest peale.

Sillat ütleb, et see polegi kunagi olnud otsene hobi, vaid ta pigem elas selle sees, see oli tema loomulik kasvukeskkond. Tema isa tegeles võidusõiduga ning vanaisa ehitas võidusõidumasinaid.

Nii veetis Sillat poisikesena palju aega näiteks Tallinna kesklinnas Hobujaamas asunud autoremondi katsetehases, kus konstrueeriti ka Eesti oma vormeleid. Tõsisema huvi võidusõidu vastu tekitasid temas ka 1970ndate algusest ilmunud Uve Soodla ja Margus-Hans Kuuse kirjutised vormel 1st ja moto GPst.

"Need on olnud need punktid, millest tekkis tahtmine võidusõitjaks saada, nagu paljudel noortel," meenutab Sillat, kes 1990ndaist eelmise kümnendi keskpaigani oli mersu-müüja Silberauto tegevjuht ning osanik.

Peeter Kalli taastas Mussolini kübara

Ka Viking Motorsi asutaja ning endine omanik Peeter Kalli tunnetas kirge autonduse vastu juba poisikesena. "Esimene auto sai taastatud juba päris ammu, kusagil 1970.-71. aastal. Sellest ajast on siis tekkinud pisik, millest kirg on edasi arenenud. On olnud erinevaid aegu ja erinevaid võimalusi, nüüd on see tegevus mingil määral taas aktiveerunud," räägib ta.

Selleks esimeseks masinaks oli Fiat 500, mida rahvasuus kutsuti ka Mussolini kübaraks, kuna see tuli müügile Benito Mussolini diktatuuri ajal. "See oli kas 1937. või 38. aasta mudel, väga vahva auto, eriti noore mehena, hästi väike auto," meenutab Kalli.

Ühe ajastu erinevad lood

Enamikul vanatehnika kollektsioneerijail on teatud nišš või ajastu, mille toodangut nad koguvad.

Nii on Peeter Kalli kogus peaasjalikult Nõukogude Liidus toodetud autod. Lemmikmasinat ta nimetada ei oska, nentides, et eks igaüks on omamoodi armas, mõni aga on olnud temaga juba pea kolm kümnendit ning pika sideme tõttu hingelähedasem.

Kalli kollektsioonis on autosid 50 ringis. Tema sõnul on just need autod paratamatult väga tugevasti Eesti ajalooga seotud -  inimestel on palju mälestusi just nende markidega. "Meil on väga vähe mälestusi Cadillaci või Chevrolet'ga, kuigi ka need olid esimese EV ajal olemas, aga meie praegused põlvkonnad neid ei näinud ja seega puudub ka see nostalgia moment," tõdeb Kalli.

Ka Turbasse Arno Sillati eestvõttel Eesti Mootorispordi Muuseumit rajava mittetulundusühingu varamusse kuulub just palju tollel ajastul toodetud võidusõidutehnikat.

Nii võiks tõmmata teatava paralleeli, kus Peeter Kalli loodud Tallinna Automuuseum esindab kaduvate tavasõidukite poolt ning rajatava mootorispordi muuseumi väljapanek rariteetsete võidusõidumasinate oma. Seega saab öelda, et kaks Eesti ettevõtja loodavat muuseumit keskenduvad ühe ajastu mootoritemaailma erinevatele külgedele.

Muuseumis mitte ainult masinad

Arno Sillati arvates ei saa paratamatult üle ka teatavast Nõukogude aja heroiseerimisest, aga ta leiab, et see on teema, mis tänapäeval maailmas müüb, ning alati on võimalik vältida üleliigset politiseerimist.

Mootorispordi muuseumi loomist veab hetkel viieliikmeline töörühm. Nende ideeks on koondada ühe katuse alla mootorispordi ajalugu Eestis. Väljapanek võiks pajatada lugusid mitte ainult masinatest, vaid ka nendega seotud inimestest ehk laiemast kontekstist, mis pani aluse mootorispordi arengule Eestis, ning näidata, mis on olnud mõjutavateks faktoriteks nende muutuste ja arengute taga.

Turbasse rajatava muuseumi tarbeks on nimetatud MTÜ-l eksponaate 150 ümber, ent ilmselt võib see number koos teistest kogudest tulevate sõidukitega küündida kuni 200ni. Nende hulgas on nii ralliautosid, vormeleid, karte, mootorrattaid kui ka kiirpaate. Nende kõrval koosneks näitus ka erinevatest meenetest, karikatest, mudelitest, rohkest visuaalsest materjalist ning kõigest muust, mis aitab luua loo nende ajalooliste sündmuste ümber.

Sarnane joon pole mitte ainult ajastul, vaid sisuliselt tegelevad mõlemad mehed oma ettevõtmisega eesmärgil säilitada väärtuslik tükk ajalugu ning jutustada lugu mööduvatest aegadest.

Hobist sai taas töö

1993. aastal ASi Viking Motors asutanud Peeter Kalli müüs oma ettevõtte 2012. aastal. Pärast seda jäi tal aega üle ning Kalli otsustas senisest rohkem tegelda oma autokollektsiooniga. Sealjuures tekkis tal idee luua Tallinna automuuseum, kuna seda veel sellisel kujul polnud.

Möödunud aasta augustis kandis tema töö ka vilja ning muuseum avas uksed. Hetkel on muuseum talverežiimil, ent tööd jagub sellegipoolest.

"Talvel jätkub autode taastamine, osade otsimine, mis kõik võtab väga palju aega. Kogu see töö korraldamine, värvimistööd näiteks tehakse teiste kohtade peal, neid me ise ei tee. Ja selles mõttes ongi korraldamist palju," selgitab muuseumiomanik.

Kalli sõnul hoiab autokogu oma hinda ilmselt kenasti ning küsimusele, kas mees kunagi oma kogu ka maha müüks, vastab ta tagasihoidlikult, et seda on raske öelda, sest kunagi ei tea, mis aegu ja olukordi elus ette võib tulla.

Tallinna Automuuseum avab uue hooaja 1. mail. Seni on huvilistel võimalik muuseumi kodulehel tutvuda väljapaneku virtuaaltuuriga.

Elektriautodesse erinev suhtumine

Peeter Kalli ja Arno Sillati vaateid autonduse tuleviku kohta uurides selgub, et automüügi alal kodus olevad mehed on pisut erinevatel arvamustel.

Kalli sõnul pole tal usku elektriautodesse praegusel kujul. Ta leiab, et praeguse tehnoloogia asemel peavad tulema oluliselt paremad ning tõhusamad lahendused, et asi vaeva väärt oleks. Küll aga kiidab ta Euroopa autotööstuse arenguid bensiini- ja diiseltehnoloogiate vallas, autod on muutunud heade võimsusnäitajate juures vägagi säästlikuks.

Sillatil jagub aga rohkem usku praegustesse elektriautodesse. Ta toob näiteks igapäevastes seadmetes kasutatavad akud, mis on viimase kümne aastaga hüppelise arengu teinud. Ning on vaid aja küsimus, millal tullakse välja täiuslikuma akutehnoloogia ka autodele, usub ta.