Rootsi rahandusminister Anders Borg ütles eile, et Rootsil tuleb nüüd oma investeerimis- ja kaubandussuhted Venemaaga üle vaadata ning kaaluda ka kaitsekulutuste suurendamist.
"See ebakindlus, mis valitseb Venemaa otsuste üle, õigustab sammu selles suunas," ütles Borg agentuuri Bloomberg vahendusel.
Rootsi saatis eile hävituslennukid Gotlandile, mis Rootsi õhujõudude teateil oli tingitud piirkonnas suurenenud aktiivsusest.
Eile kirjutas Rootsi parlamendi riigikaitsekomisjoni juht Peter Hultqvist Rootsi majanduslehes Dagens Industri, et lisaks pehmele diplomaatiale on Rootsil vaja ka reaalset kaitsevõimekust.
"Venemaa on oma sõjalist võimekust tõstnud ja on valmis seda võimekust oma lähinaabruses rakendama," kirjutas ta. "Venemaa on naaber, kellel on selged suurvõimu ambitsioonid."
"Kui maailm ümberringi muutub, tuleb teha pikaajalisi plaane. Meie julgeolekuperspektiivis peab olema nii pehme diplomaatia kui tugev tuum, reaalne kaitsevõime. Vaja on mõlemat, mitte üht või teist. Tervik on see, mis tagab respekti ja pikas perspektiivis stabiilsuse," märkis Hultqvist.
Seotud lood
Ukraina kriis sunnib Rootsit oma kaitsevõimet suurendama. Valitsus tahab perspektiivis suurendada iga-aastaseid kaitsekulutusi aastaks 2024 5,5 miljardi Rootsi krooni võrra.
Rootsi majandus kasvab tänavu 2,7 ja järgmisel aastal 3,3 protsenti, vahendas Bloomberg Rootsi rahandusministri Anders Borgi öeldut Dagens Nyheteris.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.