Rootsi plaanib pensionisüsteemis reforme

"Tulemas on suured muutused," ütles Rootsi finantsturgude minister Peter Norman agentuuri Bloomberg vahendusel. "Suurenevad võimalused investeerida börsil noteerimata firmadesse ja näiteks infrastruktuuriprojektidesse, mis on hea pikaajaliste säästude jaoks."

Plaan on osa suuremast Rootsi pensionisüsteemi reformist, mille raames on praegune koalitsioon ja suurim opositsioonipartei sotsiaaldemokraadid välja pakkunud ka riiklike pensionifondide arvu vähendamise viielt kolmele, et kulusid kokku hoida.

Samuti tahetakse leevendada reegleid, mis on praegu võimaldanud fondidel noteerimata ettevõtetesse investeerida vaid 5% varadest.

Investeerimisreeglid ei luba investeerida toorainetesse ning piiravad investeeringuid valuutariskiga seotud varadesse. Vähemalt 30% varadest tuleb investeerida madala riskiga võlakirjadesse.

Kokku on Rootsi niinimetatud AP fondides varasid 1,1 triljonit Rootsi krooni. Viimasel kümnel aastal on nominaalne tootlus kulude järel 6,5-7,2%.

Täpsem reformiplaan selgub pärast septembris toimuvaid parlamendivalimisi ning uus struktuur koos uute reeglitega tahetakse käivitada 2016. a esimesel poolel, ütles Bloombergile Rootsi rahandusministeeriumi pressiesindaja.

"Viimasel 15 aastal ei olnud nii palju infrastruktuuri fonde ja infrastruktuuri projekte, kuhu investeerida," ütles Norman. "Usume ja püüame selle poole, et reformidega muutub fondida haldamine odavamaks ja pensionärid võidavad."

Tänane Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutab pensionifondide tippjuhtide kõrgetest töötasudest. Tegevjuhtide palgad jäävad vahemikku 3,09 miljonit kuni 3,98 miljonit Rootsi krooni (349 500 - 450 220 eurot) aastas. Võrdluseks oli Rootsi keskpanga juhi aastapalk 2012. aastal kaks miljonit Rootsi krooni (226 000 eurot).