Swed suunas  pensioniraha aktsiatesse

Kui 2012. aastal tegi pensionifond üle pika aja oma esimesed otseinvesteeringud aktsiatesse, siis mullu jätkati üksikaktsiate ostmist. Aasta lõpus oli aktsiate osakaal portfellis kasvanud koguni 9,1 protsendi ehk 41 miljoni euroni. Aasta varem oli aktsiate osakaal fondis 5,6%. Ühtlasi olid fondi investeeringud aasta lõpu seisuga ülimalt hajutatud, sest kolm suurimat investeeringut Tallink, Apple ja Exxon Mobil andsid kokku vaid 0,7% fondi mahust.

Aktsiate ostmist toetab mahu suurenemineSwedbank Investeerimisfondid AS fondijuhi Katrin Rahe sõnul pole pensionifondides realistlik kõiki indeksfonde ja börsil kaubeldavaid fonde üksikaktsiate vastu vahetada. "Aktsiakorviga passiivne investeering nõuab suhteliselt suurt aktsiate arvu, et vältida aktsiakorvi ja jäljendatava indeksi tootluste liigset erinevust. Et vältida ebamõistlikult kõrgeid tehingukulusid, on niisiis vajalik teatud minimaalne varade maht," sõnas Rahe.

Ta lisas, et näiteks arenevate regioonide aktsiaturgudele on otseinvesteeringute tegemine takistatud erinevate juriidilise iseloomuga tõkete tõttu. Samas aga annab Swedbanki fondide mahu suurenemine Rahe sõnul üha enam võimalusi portfelle kuluefektiivsemaks muuta ning kasutada senisest enam otseinvesteeringuid. See peaks aga toimuma pigem evolutsioonilise protsessi kui järsu hüppena. 

Lisandusid Türgi aktsiad2013. aastal lisandusid K3 fondi paarkümmend otseinvesteeringut Türgi aktsiatesse, mis moodustavad fondi mahust 0,6%. Samuti on näpuotsaga raha pandud ka Türgi valitsuse võlakirjadesse ja fondidesse. Rahe sõnul otsustati Türgi aktsiaindeksisse läbi üksikaktsiate investeerida sellepärast, et sellesuunaliste passiivsete fondide kulutase on suhteliselt kõrge. Samas koosneb MSCI Türgi aktsiaindeks suhteliselt vähestest aktsiatest ning seega olevat võimalik saavutada kuluefektiivsus juba suhteliselt väikeste investeeringumahtude juures.

Suurimad investeeringud ja varaklasside osakaalud jäid fondis aastaga enam-vähem samaks. Arvestades aktsiainvesteeringute ja raha osakaalu pensionifondis, mis on vastavalt 42% ja 9,5%, siis suhtus Swedbank turgu mõõdukalt optimistlikult.

Tänavu muututi pessimistlikumaksKohe 2014. aasta alguses viidi aga Rahe sõnul fondi aktsiaosakaal madalamaks. "Vaade õigustas end igati - jaanuaris leidsid rahavood tee välja nii arenenud regioonide, kuid eelkõige siiski arenevate turgude aktsiatest," kommenteeris fondijuht. Tema sõnul peegeldus investorite riskiisu langus võlakirjaturgudel, kus võis täheldada ostuhuvi kasvu põhiliselt just kõrgema kvaliteediga instrumentide osas.

Ka veebruaris oldi jätkuvalt pessimistlikud aktsiaturgude lähiaja väljavaadete suhtes ning seetõttu hoiti aktsiaid fondi portfellis alakaalus. "Globaalse finantssektori likviidsusvood on taas nõrgenenud, aktsiaanalüütikud on ettevõtete kasumiootusi jätkuvalt langetamas ning tehnilise iseloomuga turusentimendi indikaatorid on valdavalt negatiivsed," märkis Rahe. Siiski peetakse langust aktsiaturgudel fondijuhi kinnitusel pigem tõusutrendi lühiajaliseks korrektsiooniks kui pikaajalise langustrendi alguseks.

 

Esimeses kvartalis aktsiate osakaal vähenes Tänavu esimeses kvartalis on Swedbank pensionifondis K3 vähendatud aktsiate osakaalu tavapärasest madalamaks ning investeeritud madalama kvaliteediga võlakirjadesse.

Suurimad muutused esimese kvartali jooksul K3 investeeringutes seondusid Rahe kinnitusel pensionifondi strateegilise vaate muutusega aasta alguses. Olulisemal määral puudutasid need fondi võlakirjaportfelli. "Vähendasime fondi investeeringute tundlikkust intressimäärade liikumisele, sest ehkki Euroopa Keskpanga rahapoliitika on jätkuvalt stimuleeriv, tõmbab USA Föderaalreserv võlakirjaostude programmi järk-järgult koomale," rääkis Rahe, lisades, et seega on ka euroala baasintressimäärade tsükli pöördepunkt liikunud niiöelda silmapiirist lähemale.

Ülejäänud muudatused fondis on Rahe sõnul olnud taktikalist laadi. Jaanuaris vähendati aktsiate osakaalu tavapärasest madalamaks. "Samas aprillis hindame aktsiaturgude väljavaateid juba positiivsemateks eelkõige paranenud turukliima näitajate toel ning oleme praeguseks aktsiaturgudel üldiselt neutraalse positsioneeringuga," märkis Rahe. Võlakirjaportfellis on strateegiaväliselt investeeritud madalama kvaliteediga võlakirjade varaklassi. "Selle tootlusperspektiive hindame atraktiivseteks tänu meie hinnangul kiireneva globaalse majanduskasvu poolt toetatud ettevõtete maksevõimele," lisas ta.

Üks küsimus - Kuidas möödus pensionifondi osakute vahetamise periood Swedbanki II samba pensionifondides (lõppes 31.03.2014)?Vastab Katrin Rahe, Swedbank Investeerimisfondid AS fondijuht:Osakute vahetamise periood möödus rahulikult. Kui püüda teha järeldusi ainult meie oma teise samba fondide vahelise liikumise pealt, siis nägime suuremat huvi siseneda pigem n-ö äärmusstrateegiatesse, see tähendab nii kuni 75%-lise aktsiaosakaaluga fondi K4 kui ka konservatiivsesse fondi K1.

TaustÄripäev annab ülevaate iga II samba pensionifondide valitseja kõige populaarsema fondi tulemustest möödunud aastal ja tänavu esimeses kvartalis. Kõigi kuue fondivalitseja populaarseim fond on hetkel progressiivsed pensionifondid, mis võivad investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest. Järgmise fondi ülevaade ilmub tuleval nädalal.

Eesti menukaim pensionifond vahetas fondid otseinvesteeringute vastuuSwedbank PF K3Fondi varade maht (mln eur) 391,6Fondi osakaal II samba turul 26,70%Investorite arv (1.04.2014) 148 892    fondi investeeringute osakaal, protsentides2011**20122013Aktsiad05,89,1Aktsiafondid43,334,833,1Võlakirjad8,913,615,6Võlakirjafondid25,530,525,5Kinnisvarafondid2,92,92,4Hoiused12,97,39,6Private Equity6,55,74,8    * II samba pensionifondide ülevaatesse oli kaasatud iga fondivalitseja kõige populaarseim fond. Kõigi fondivalitsejate populaarseim fond on hetkel progressiivsed pensionifondid, mis võivad investeerida aktsiatesse kuni 50% fondi varadest** kuna 2011. aastal võisid pensionifondid kajastada aktsiate ja fondide all nii aktsia- kui võlakirjafondi, kinnisvarainvesteeringuid, riskifonde kui private equity fonde võib 2011. aasta varaklasside osas olla mõningaid ebatäpsusi      2013. aasta tootlus, %I kvartal 2014 tootlus, %Swedbank Pensionifond K4 4,11-1,15Swedbank Pensionifond K3 3,82-0,19Swedbank Pensionifond K2 1,870,75Swedbank Pensionifond K1 0,011,13 Allikas: pensionikeskus, Äripäev

Autor: Raivo Sormunen, Birjo Must, Harry Tuul