Linnamäele kasulik seaduseelnõu jääb riiulile

“See on praegusel hetkel riiuli peale minev seaduseelnõu ja arvan, et ka uue koalitsiooniga jääb see riiulile. Ma tean, et uueks keskkonnakomisjoni esimeheks saav Rainer Vakra ei toeta seda eelnõu. Vähemalt siiamaani oli ta üks suuremaid vastaseid. Ma ei kujuta ette, kuidas ta selle asja võiks uuesti lauale panna,” rääkis riigikogu keskkonnakomisjoni esimees, IRLi liige Erki Nool.

Vakra märkis, et koalitsiooniläbirääkimistel lepiti haisutemaatikaga tegelemine üldiselt kokku, kuid ei midagi konkreetsemat. “Selge on see, et kellegi eraärihuvisid me kaitsma ei hakka. Meie murekoht oli ka, et seadusemuudatusega seoses ei tohi tõusta veehind,” selgitas ta.

Samas ei näe Vakra põhjust haisuprobleemi lahendamisele vastu seista, kui leitakse võimalusi, mis ei mõjuta veehinda tarbijale. Selleks võiks olla näiteks Euroopa Liidu raha kasutamine.

Veel novembris ütles Vakra eelnõu esimesel lugemisel riigikogus: “Haisuprobleemidest on reoveepuhastiga seotud vaid 1,8 protsenti ja mulle jääb arusaamatuks, miks selle lahendamiseks ollakse nõus kulutama miljoneid eurosid, olgu see kas Euroopa Liidu raha, Eesti maksumaksja raha. Lõppkokkuvõttes tuleb see ikkagi kellelgi kinni maksta. Kas see on tõesti praegu Eesti tähtsaim küsimus, mida me peame siin suures saalis lahendama?”

Reformierakondlasest riigikogu liikme Tõnis Kõivu sõnul hakkab uus valitsuskoalitsioon seaduste ja toetuste abil tegelema reoveepuhastitest tekkiva haisu vähendamisega.

“Uuel koalitsioonil on plaanis inimeste elukvaliteeti mõjutav õhukvaliteet tähelepanu alla võtta ning õhk puhtamaks saada,” märkis Kõiv laupäeval saadetud pressiteates.

Äripäev kirjutas novembris, et Kõiv algatas läinud sügisel koos riigikogu liikmete Peep Aru, Siim Kabritsa ja Liisa Pakostaga veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks aga kasulik suurettevõtja Margus Linnamäe Paljassaares asuvale kinnisvaraarendusele, kuid Tallinna Vee klientidele võib see tähendada 5–10protsendilist hinnatõusu.

Vabastav eelnõu. Riigikogu liikmete eelmise aasta septembris esitatud eelnõus on muu hulgas kirjas, et kanalisatsiooniehitise sanitaarkaitsetsoon ehk kuja hakkab edaspidi olema 5–150 meetrit. Praegu kehtiv seadus lubab kuni 500 meetri laiust kuja. “Lisaks võimaldab see isikutel kasutada oma vara – maad, mille sihipärane kasutamine on praegu suurte kujade tõttu välistatud,” selgitavad eelnõu autorid.

Päev enne eelnõu esitamist annetas mullu Postimehe suuromanikuks saanud ravimiärimees Margus Linnamäe IRLile 10 000 eurot.

Novembris, eelnõu esimesel lugemisel tegid opositsioonis olevad keskfraktsioon ja sotsid ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Sotside nimel esinenud Rainer Varka märkis, et Linnamäe kinnisvarafirmale kuuluvale kinnistule on algatatud detailplaneering ning Põhja-Tallinna halduskogu seadis eskiisi kooskõlastamisel tingimuseks, et töö- ja vaba aja veetmisega seotud objektid viiakse reoveepuhastusjaama sanitaarkaitse tsoonist välja.

“Ja ennäe imet, me tulemegi siin riigikogus appi, vähendame seda kuja ja viimegi need tõepoolest reoveepuhastusjaama sanitaarkaitsetsoonist välja,” sõnas Vakra toona.

Keskerakondlaste ja sotside ettepanek kogus 38 häält. Kuna vastuhääli oli 41, lõpetati eelnõu esimene lugemine. Hääletamisel ei osalenud aga 19 riigikogu liiget.

Linnamäe kinnisvarafirmale kuulub Põhja-Tallinnas Paljassaares ligi 50 hektarit mereäärset maad. 2010. aastal algatatud detailplaneeringu järgi plaanitakse sinna rajada elamu- ja äripiirkond, mille maksumust on hinnatud sadades miljonites eurodes.

Kinnistu naaber on Tallinna Vee reovee­puhastus­jaam ning sellel objektil on seadusega lubatud 300 m laiune sanitaarkaitsetsoon ehk kuja, mis seab Linnamäe firma kinnistule ulatudes sellele ehituspiirangud.

Tallinna Vesi on arvutanud Paljassaare reoveepuhasjaamas tehtavaks investeeringuks 50 miljonit eurot, millele lisanduksid iga-aastased tegevuskulud 2,5 miljonit eurot. See tõstaks Tallinnas tariife vähemalt 5–10 protsendi võrra.

Veel kriitikat. Seadusemuudatuse eelnõu kritiseeris ka tervise­amet, kelle hinnangul tekitaks kujade vähendamine probleemi, sest väljapoole uut kuja jääks maad, mis võib olla eelnevalt saastunud. Samuti ei selgu eelnõu materjalidest, mille alusel on valitud kuja maksimaalseks suuruseks 150 meetrit.

Eelnõu esitajad Kõiv ja Pakosta kinnitasid mullu novembris enne seaduseelnõu esimest lugemist, et nad ei ole Linnamäega rääkinud ning nad isegi ei tea, et Linnamäel on Paljassaares ärihuvid.

Linnamäe sõnul ei ole kuja neile nii suur probleem kui arvatakse ning see ei välista ehitusõigust, arvestades maatüki suurust. “Avatud reoveemahuti sulgemisel väheneb kuja juba praeguse seaduse järgi 150 meetrini. OÜ Ecobay on planeeringu koostamisel lähtunud praegu kehtivast määrusest. Meie investeeringu ajaline horisont ulatub mitmekümne aastani, seetõttu võtame asja väga rahulikult,” märkis Linnamäe novembris.