Ettevõtja Tullio Liblik ja Saare maavanem Kaido Kaasik soovivad, et osaliselt EASi rahastatav ja kümneid miljoneid maksev konverentsikeskus ehitataks Tallinna asemel Saaremaale.
"Palju sõltub sellest, kui palju me jõuame teha lobby-tööd ja selgitada, et Saaremaa on ainuõige koht, kus see keskus võib anda juurde sellist lisandväärtust, mida ta Tallinnale juurde anda ei suuda," selgitas maavanem Kaasik, kelle sõnul on konkurente veel teisigi, näiteks Pärnu ja Tartu.
Eesti Konverentsibüroo juht Kadri Karu ütles
Saarte Häälele, et Tallinna kasuks räägivad Eesti parim lennuühendus ja hotellikohtade arv, samas selgub keskuse lõplik asukoht pärast lisaanalüüse, kus vähetähtis pole ka võimalike erainvestorite huvi, sest konverentsikeskuse umbes 65 miljoni euro suurusest eelarvest katab EAS vaid
ca 20 miljonit.
"Kasum selles äris tuleb seotud tegevustest, mujal maailmas on konverentsikeskusega sama katuse all hotelle, kasiinosid, kaubanduspindasid,” selgitas Karu ning lisas, et keskus peaks olema esinduslik ja multifunktsionaalne ehitis, et seal saaks korraldada messe, konverentse, kontserte, teatrietendusi ja spordivõistlusi.
Tullio Libliku hinnangul toidaks korralikult toimiv keskus kõiki ettevõtlikke Saaremaa inimesi – põllumehi, käsitöölisi, hotelli-, restorani-, baaripidajaid – ning ta ise on valmis keskuse rajamisse investeerima.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
teatas veebruari keskel plaanist rajada Eestisse suur konverentsikeskus. Taolise keskuse olemasolu võib EASi juhatuse liikme Martin Hirvoja sõnul tuua Eestisse 50 uut sündmust, 18 000 delegaati, 62 000 ööbimist ja vähemalt 15 miljonit eurot tulu aastas, lisaks üle 400 uue töökoha.
EASi tellitud konverentsiturismi uuring hindas keskuse parimaks asukohaks Tallinna kesklinnas näiteks Ülemiste City, Linnahalli või Noblessneri ja Lennusadama vahelist ala. Uuringu järeldusena soovitatakse ehitada konverentsi- ja messikeskus 5000 ruutmeetri plenaarsaali, lisaruumide ja 5000 ruutmeetri messipinnaga.
Eesti Konverentsibüroo andmeil jääb Eestisse igal aastal tulemata ligi 10 000-15 000 konverentsituristi seetõttu, et meil pole sobivaid ruume või lennuühendusi siia pääsemiseks. Samuti on konverentsibüroo tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest, mis võiksid Eestisse tulla.
Seotud lood
Konverentsivaldkonnas seisneb Eesti tugevus ja nišš rahvusvaheliste teadus- ja erialakonverentside organiseerimises ning sellele aitaks kaasa kaasaegne konverentsikeskus. Praegu tuleb meil igal aastal ära öelda kümneid konverentse, millele ei ole pakkuda sobivaid ruume, kirjutab MTÜ Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu.
Eestis plaanitav multifunktsionaalne konverentsi- ja messikeskus võidakse 2018. aastaks ehitada kokku Tallinna lennujaamaga Ülemiste Citys.
Turismifirmade liidu hinnangul aitaks uus konverentsikeskus tuua turismi madalhooajal Eestisse keskmisest jõukamaid turiste ning müüa senisest laiemalt ja mitmekesisemalt Eestit kui sihtkohta.
Uut konverentsikeskust on Tallinna väga vaja, kuid sellest pole maailmas konkureerimiseks mingit kasu, kui siia pole lennukiga lihtne pääseda, sõnas Viru hotelli tegevjuht Anu Soosaar.
Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.