• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,73%6 017,53
  • DOW 300,48%43 113,68
  • Nasdaq 0,98%19 959,11
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,32%39 036,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,95
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5000,73%6 017,53
  • DOW 300,48%43 113,68
  • Nasdaq 0,98%19 959,11
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,32%39 036,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,95
  • 03.04.14, 18:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ragn-Sellsi ärihuvi jõudis valitsusse

Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse jõudis Rainer Vakra eestvedamisel punkt, mille tulemusena võib tõusta prügiveo hind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot.
Koalitsioonilepe lubab ellu viia jäätmekäitlusfirma Ragn-Sellsi nõudmise lõpetada Eesti Energia Iru prügipõletustehasele tõhusa koostootmise toetuse maksmine.
Otsuse hind on Eesti Energia hinnangul 50 miljoni eurot ehk just nii palju väheneb Iru prügipõletustehase väärtus. Lisaks toob otsus suure tõenäosusega kaasa prügiveohindade märgatava hinnatõusu.
Võrguettevõte Elering maksab elektritarbijatelt võrgutasude kaudu kogutud summadest Iru prügipõletustehasele elektrienergia tootmise eest aastas erinevatel hinnangutel 2–4 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetust. Vastavalt praegu kehtivale elektrituruseadusele on õigus toetust saada 12 aastat.
Räägib Ragn-Sellsi sõnadega
Koalitsiooniläbirääkimiste laua taha jõudis toetuse kaotamise ettepanek peamiselt tänu sotsiaaldemokraat Rainer Vakra eestvedamisele, kes on varem esitanud Ragn-Sellsi seisukohtadega pea üks-üheselt kattuvaid arvamusi.
Peatselt riigikogu keskkonnakomisjoni esimeheks saav Vakra kirjutas näiteks eelmise aasta juulis Postimehe arvamusloos, et “tuleb lõpetada elektritarbijatele kohustuslik Eesti Energia toetamine.” Ning kuigi siiani pole Euroopa Komisjon andnud hinnangut, kas tegemist on keelatud riigiabiga või mitte, siis Vakra juba toona teadis, et koostootmise toetus liigitatakse riigiabiks.
Samasugused seisukohad on kirjas ka eelmise aasta mais Ragn-Sellsi poolt riigikogu majanduskomisjonile esitatud elektrituruseaduse muutmise ettepanekus.
Ragn-Sells: seisame ettevõtlusvabaduse eest
See on ühemõtteliselt Ragn-Sellsi jõulise lobitöö tulemus, mis on kestnud viimane aasta-poolteist, rääkis üks jäätmevaldkonna asjatundja. Ta lisas, et Iru tehas on aidanud täita Eesti riigil ­Euroopa Liidu ees võetud kohustusi. Samas pole tehas saanud sentigi keskkonna valdkonnas nii tavalist investeerimistoetust.
“Oleme seda rauda tagunud, kuid kas seda arvesse võetakse, ei tea. Meie huvi on seista ettevõtlusvabaduse eest, sest selle läbi on ka meie ärihuvid kõige kindlamini kaitstud,” lausus Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg. Tema sõnul pole olukord võrdne, kui üks turuosalistest saab prügitonni pealt suurusjärgus 10–20 eurot toetust.
Jäätmeveo hind tõuseb
Otsuse mõju võib sundida Iru jaama tõstma vastuvõtuhinda ligi 10 eurot tonni kohta, mille jäätmevedajad korjavad omakorda tagasi jäätmetekitajalt. “Meie lepingud ei võimalda jäätmete vastuvõtuhinda kohe tõsta, kuid pikemas perspektiivis peame seda tegema,” sõnas Iru elektrijaama arendusjuht Urmo Heinam.
Ka jäätmekäitleja Eesti Keskkonnateenused juhatuse liikme Argo Luude arvates pole siis prügiveohindade tõusust pääsu. “Kui toetus ära võetakse, liigub Iru tehase väravahind ülespoole ja jäätmevedajad peavad hakkama kohalikelt omavalitsustelt märkimisväärset jäätmeveo hinna tõusu taotlema,” rääkis Luude.
Prügiveo hind ei sõltu mitte põletusjaama taastuvenergia toetustest, vaid alternatiivsetest pakkumistest turul, arvas aga Remmelg. “Kui näiteks britid ja soomlased pakuvad jäätmete käitluse eest Iru väravast kõrgemat tasu, siis dikteerib lõpuks see ka hinnad Eesti turul,” märkis ta. Ka Rainer Vakra kinnitusel näitavad keskkonnaministeeriumi arvutused, et toetuste kaotamine ei peaks Iru jaamale märkimisväärset soojahinna muutust ega ka prügihinna muutust tooma.
Eesti Energia väärtus kukub
Kuid Eesti Energia on juba jõudnud välja arvutada, mida teeb toetuse kaotamine prügipõletustehase väärtusega. See miinusmärgiga number on ehmatavalt suur. “Eesti Energia 100 miljoni eurose investeeringuna sündinud Iru jäätmeplokk kaotaks koostootmise toetuse kaotamise tulemusena oma väärtusest umbes 50 miljonit eurot,” märkis Urmo Heinam.
Remmelg ja Vakra peavad alusetuks jutte, et poliitiku aktiivsuse taga on tema kunagine klassivend, Ragn-Sellsi arendusjuht Jüri Hion. “Rainer Vakra on ühe meie töötaja klassivend. Väikeses riigis ei saa olla patt, kui keegi kedagi otsustajatest tunneb,” lausus Remmelg.
Samuti ei vasta tema sõnul tõele, et nende jäätmekütusetehas ei suuda hinnalt Iru prügipõletusjaamaga konkureerida, mistõttu üritavad nad seadusemuudatusega oma investeeringut kaitsta. “Eesti Energia pole viimastel kohalikel käitlushangetel isegi pakkumisi teinud. Meie jäätmekütusetehas töötab kahes vahetuses, plaanime nüüd ka kolmandat vahetust. Toormega meil probleeme ei ole,” lausus Remmelg.
Poliitikute meelemuutus on liiga järsk
Keskerakondlasest Tallinna abilinnapea, jäätmevaldkonna eest vastutava Arvo Sarapuu sõnul ei tohiks poliitikud otsuseid teha selliselt, et eelmised otsused keeratakse päevapealt teistpidi. “Need on halvad signaalid, mis ei julgusta ettevõtjaid enam investeerima,” lisas ta. Sarapuu jagas arvamust, et Iru jaama vastuvõtuhinna tõus mõjutab otseselt prügiveoteenuse kallinemist.

Seotud lood

Arvamused
  • 09.04.14, 08:56
Lõpetame Irus raha ahju ajamise
Kui täna lubada Eesti Energia kontekstis pisikesele Iru jäätmepõletusplokile kokku 50 miljoni euro suurune dotatsioon, siis homme peame toetama juba miljarditega riikliku “äriettevõtte” teisi kolossaalseid ulmeprojekte või nende päästmist, kirjutab jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells ärijuht Agu Remmelg.
Uudised
  • 04.04.14, 17:59
Ragn-Sells: riik viskab raha ahju
Ragn-Sellsi juhatuse esimees Rain Vääna ei pea normaalseks Eesti Energiale riigitoetuse maksmist, sest see moonutab turgu ning kahjustab tarbijate ja maksumaksjate huve.
Uudised
  • 04.04.14, 13:05
Vakral Ragn-Sellsi arendajaga MTÜ
Sotsist riigikogu liige Rainer Vakra, kelle eestvedamisel jõudis uue valitsusliidu koalitsioonileppesse jäätmekäitleja Ragn-Sellsi ärihuvi, kuulub koos Ragn-Sellsi arendusjuhi Jüri Hioniga MTÜ Keskkonnakorraldus juhatusse.
Arvamused
  • 07.04.14, 10:21
Prügipõletuse toetuseta elektrihind langeb
Koalitsiooni kava lõpetada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele edendab jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning alandab elektrihinda, selgitab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
  • ST
Sisuturundus
  • 20.12.24, 18:09
Navalis Group Shipbuilding & Offshore: 2024. aasta tulemused – uute võimaluste ja saavutuste aasta
Navalis Group on tuntud ettevõte, mis on tegutsenud laevaehituse, laevaremondi ja avamere ehituste valdkonnas juba üle 23 aasta. Navalis Group-i koosseisu kuulub mitu ettevõtet, mis töötavad edukalt ja tulemuslikult laevatehastes Eestis, Leedus, Soomes, Saksamaal ja Hollandis. 2024. aasta oli Navalis Group-i jaoks väga oluline, aidates kaasa ettevõtte arengule ja positsioonide tugevdamisele turul. Ettevõte näitas dünaamilist arengut, tuues turule uusi teenuseid, tugevdades rahvusvahelist koostööd ja täiustades siseprotsesse.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele