Koalitsiooni kava lõpetada koostootmise toetuste maksmine segaolmejäätmete põletamisele edendab jäätmete sorteerimist ja taaskasutamist ning alandab elektrihinda, selgitab riigikogu keskkonnakomisjoni liige Rainer Vakra (Sotsiaaldemokraatlik Erakond).
Prügipõletus on jäätmetekäitluse hierarhias ladestamisest vaid üks samm kõrgemal. Kõnealuse muudatuse eesmärk on laisa lõunaeurooplase mõtteviisi – kõik ahju – lõpetamine.
Praegu toetatakse Soomest, Iirimaalt ja Suurbritanniast toodava prügi põletust ning soodustatakse Eesti saastamist korstna kaudu ja põletustuha matmisega Jõelähtme prügilasse. Eesti Energia Iru prügielektrijaamas tekib iga ahju mineva tonni kohta pea 250 kg tuhka ja 25 kg ohtlikke jäätmeid. Kehtivate jäätmeimpordi lubade järgi võib hinnata Iru sissetoodud jäätmete mahuks u 90 000 tonni aastas. Seega ladestame üle 20 000 tonni välisriikide sodi lihtsalt prügimäele.
Lisaks on mis tahes põletamise juures kõrvalproduktiks korstna kaudu välisõhku paiskuvad kasvuhoonegaasid. See, et need vastavad kehtestatud euronormidele, ei tähenda, et meie looduskeskkond ja Iru prügielektrijaama lähedal elavad inimesed selle üle rõõmu tunneksid.
Praegu on Eesti Energial võimalik taotleda efektiivse koostootmise režiimil toodetud elektrienergiale toetust 32 eurot/MWh kohta. Vahet pole, kas elektrit toodetakse imporditud või kohalikust prügist. Selle toetuse maksavad kinni kõik Eesti elektritarbijad, sest Eesti Energia küsib võrguteenuste arvel lisaraha n-ö taastuvenergia tasu katteks. Prügipõletuse toetuse lõpetamisel võidaks iga elektritarbija pea 10 eurot aastas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna ilmunud Äripäev kirjutab, kuidas riigikogu liige Rainer Vakra aitab jäätmefirmat Ragn-Sells ärisõjas Eesti Energiaga.
Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonilepingusse jõudis Rainer Vakra eestvedamisel punkt, mille tulemusena võib tõusta prügiveo hind ja langeda Eesti Energia väärtus 50 miljonit eurot.
Sotsist riigikogu liige Rainer Vakra, kelle eestvedamisel jõudis uue valitsusliidu koalitsioonileppesse jäätmekäitleja Ragn-Sellsi ärihuvi, kuulub koos Ragn-Sellsi arendusjuhi Jüri Hioniga MTÜ Keskkonnakorraldus juhatusse.
Avalikkuse tähelepanu keskpunktis olnud uute ministrite vahetus on kõigest klantspilt, mille taga peituvate oluliste jõujoonte ümbermängimist, ka näiteks äritegevuses, silm kohe ei taba.
Globaalses rahanduses toimuvad suured muutused ning Saudi Araabia on üks riike, mille suund on muutumas. Riik teeb suuri investeeringuid mineraalide kaevandamiseks, tugevdab sidemeid Hiinaga ning loob uusi strateegiaid kaubanduses. Toorainetest võib olla kujunemas uue finantskorra vundament, kirjutab Alex Deluce portaalis The Gold Telegraph.