Aasta lõpus Nordea panga juhi kohalt lahkunud Vahur Kraft peab täna taas riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni ees selgitusi andma.
Kraft sattus seoses VEB Fondiga suurema tähelepanu alla mullu juunis, kui Eesti Pank avaldas auditi, millest selgus, et 1995. aastal koostati keskpangas Krafti allkirjaga valeandmetega dokument. Selle kohaselt oli Vene firmal TSL International 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombanki (VEB) suhtes, kuigi tegelikult neil pangast raha saada polnud. Pole teada, kuhu 32 miljonit lõpuks jõudis.
Veebruaris tuvastas riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni tellitud kohtuekspertiisi uuring, et Kraft esitas mullu oktoobris komisjonile võltsitud dokumendi. Valeandmeid sisaldavas dokumendis oli kirjas, et TSL Internationalil oli 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid VEB suhtes.
Kraft kinnitas seepeale, et sai kirja kolmandatelt osapooltelt ega osanud dokumendi tõesuses kahelda. "Kinnitan, et pole teadlikult komisjonile valeandmeid esitanud ja vabandan," märkis ta veebruari keskel pressiavalduses.
Aastail 1995–2005 oli Kraft Eesti Panga president, seejärel juhtis siinset Nordea panka. Ta on ka Luksemburgi aukonsul Eestis.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Täna välisturgudele laienemisest teatanud särgitootja Sangar sai uue juhatuse esimehe, kelleks on viimasel ajal VEB Fondi afääriga avalikkuse ees olnud pangandustegelane Vahur Kraft.
Eesti Panga eksjuht Vahur Kraft ütles täna pärast VEB Fondi uurimiskomisjonis tunnistuste andmist, et teeb nii uurimiskomisjoni kui ka õiguskaitseorganitega koostööd. Detailseid kommentaare Kraft aga ei jaganud.
SEB pangast tuli kolm nädalat tagasi välja 20-25 VEB Fondi teemalist toimikut, mis pidid olema hävitatud, igaühes üle 500 lehekülje dokumente.
Riigikontroll avalikustab täna VEB Fondi auditi, otseülekannet sellest saab jälgida Äripäeva veebis.
Kuula ka podcasti haridusest ja tööturust
Haridus on pikaajaline ja strateegiline investeering, millel on märkimisväärne mõju ühiskonna arengule, ettevõtluskeskkonnale ja inimeste elukvaliteedile.„Haridus ei ole kõikvõimas, kuid see on üks valdkondadest, kus saab inimesi kõige paremini aidata," ütleb Heldur Meerits, selgitades oma pühendumust haridusprojektidesse.