Loe, mida riigikontroll avastas VEB Fondi osas

Riigikontroll leidis oma auditis, et riigikogu 1993. aasta otsust moodustada riiklik VEB Fond ei täidetud nõuetekohaselt, sest Eesti Panga ja tema hallata antud VEB-fondi tegevuses esines märkimisväärseid puudusi nii fondi moodustamisel, nõueteregistri pidamisel kui ka fondi juhtimise korraldamisel. Fondil ei õnnestunud täita riigikogu pandud peaülesannet leida lahendused külmutatud raha kättesaamiseks, kuigi riiklikul tasandil selle nimel tööd tehti. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis välja hoiustajad, kelle nõuded kanti VEB-fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud.Riigikontroll nõustub Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et Eesti Panga saadetud valeandmetega ametlik kiri, mis tegi Vene ettevõttel TSL International võimalikuks saada riigi kaasabil NSV Liidu Välismajanduspangast kätte 32,3 miljonit USD-d Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha, oli koostatud planeeritud tegevuse käigus ehk ettekavatsetult. Riigikontrolli auditi käigus ei selgunud, kes Eesti Pangas valeandmetega kirja oli koostanud. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud.

Et VEB-fondiga seotud sündmused said alguse enam kui 20 aastat tagasi, lähtus Riigikontroll põhimõttest, et toimunut tuleb analüüsida riigi tollase arengu kontekstis. Samuti on vaja arvesse võtta Eesti panganduse olukorda vahetult enne ja pärast iseseisvuse taastamist ning tingimusi, milles Eesti riigi ja pankade juhid otsuseid langetasid.13.1.1992 võttis Vene Föderatsiooni Ülemnõukogu Presiidium vastu NSV Liidu Välismajanduspanga (??????????????, Vnešekonombank, edaspidi VEB Pank) teemalise otsuse, mis käsitles pangandussüsteemi järjepidevust, selle korrastamist, endise NSV Liidu välisvõla teenindamist VEB Pangas jms. Otsusega peatati/külmutati ettevõtete, organisatsioonide, asutuste ja ka pankade 31.12.1991. aasta seisuga VEB Pangas olnud valuuta kasutamine. Samas seati täpsustavaid tingimusi selle valuuta kohta, mis peaks laekuma alates 1992. aastast, kuid tehingute eest, mis olid sõlmitud 1991. aastal.Et kahel Eesti kommertspangal – Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsusel (edaspidi VOV, 1992. a kevadest moodustati selle baasil Eesti Pangale kuuluv riiklik kommertspank Põhja-Eesti Aktsiapank, edaspidi PEAP) ja Balti Ühispangal (Union Baltic Bank, edaspidi UBB) – olid korrespondentkontod VEB Pangas, mõjutas Venemaa otsus tugevasti ka Eesti pangandust.Tavapärase majandustegevuse jätkamine ja hoiustajate maksekorralduste täitmine olukorras, kus pankade raha oli olulises osas Venemaal kinni, viis kaks väliskaubandusega tihedalt seotud panka makseraskusteni. Sügisel 1992 kehtestas Eesti Panga nõukogu PEAP-ile ja UBB-le likviidsusprobleemide tõttu moratooriumi. Pankade maksevõimetus ähvardas kaasa tuua kogu Eesti pangandussektori kokkukukkumise ning kõigest pool aastat käibel olnud Eesti krooni usaldusväärsuse languse.20.1.1993 võttis Riigikogu vastu otsuse „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“, millega loodi Riiklik VEB Fond. VEB-fondi tuli nõudena VEB Panga vastu koondada 890,5 miljoni krooni väärtuses kahe Eesti panga külmutatud välisvaluutat, sh 533,5 miljoni krooni väärtuses hoiustajate raha ja 357 miljoni krooni väärtuses pankade nn enda raha.Otsuse kohaselt pidi VEB-fond andma juriidilistele ja füüsilistele isikutele välja sertifikaadid, mis tõendavad, et selle omanikul on õigus Venemaal külmutatud rahale, kui see õnnestub kätte saada. Eesti riik endale külmutatud raha väljamaksmise kohustust ei võtnud. VEB-fondi loomise sisuline eesmärk oli taastada kahe panga maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse võimalikku langust. VEB-fondi haldajaks määrati Eesti Pank. VEB-fondi peaülesanne oli leida lahendused VEB-fondi koondatud nõuete rahuldamiseks.

Riigikontrolli auditi olulisemad järeldused:

Riigikogule esitatud info VEB Pangas külmutatud raha üldsumma kohta oli korrektne (17.11.1992. a seisuga), kuid selle summa pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks jaotamise asjaolud on ebaselged. Pole teada, kuidas jõuti Riigikogu otsuse seletuskirjas jaotuseni, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljoni krooni väärtuses pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade enda raha. Enamik arhiivis säilinud dokumente ei toeta Riigikogu otsuse seletuskirjas esitatud jaotust. Kuna VEB Pank külmutas kahe Eesti panga kontod, mitte nende hoiustajate arveldusarved (Eesti pankade kliendid ei olnud VEB Panga kliendid), siis oli külmutatud 890,5 miljoni krooni jaotamine pankade hoiustajate ja pankade enda rahaks kunstlik ega olnud kooskõlas korrespondentpanganduse olemusega (seda nii toonaste kui ka praeguste arusaamade järgi).Riigikogu otsuse täitmises Eesti Panga ja VEB-fondi poolt oli olulisi puudujääke. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB-fondi, ning millal tegelikult loodi VEB-fondi sertifikaatide register. Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fondi haldajaks nimetatud Eesti Pank välja selgitama kahe panga hoiustajad, kelle raha on seotud VEB Pangas külmutatud kontodega, ning tagama, et nõuete omanikele väljastatud VEB-fondi sertifikaatide üle arvestuse pidamiseks luuakse korrektne register. Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis tegelikult välja VEB-fondi kantud hoiustajate nõuded, mille hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud. Esimene teadaolev ametlik register on koostatud 31.5.1995. aasta seisuga ehk mitu aastat hiljem, kui Riigikogu sellekohane otsus vastu võeti. Riigikontrolli analüüs näitas, et VEB-fondi sertifikaatide registrisse kanti hoiustajate nõudeid 26 miljoni krooni ulatuses rohkem, kui Riigikogu oma otsusega oli ette näinud.Ehkki Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fond kutsuma kuue kuu jooksul pärast otsust (ehk hiljemalt juulis 1993) kokku sertifikaadiomanike üldkoosoleku, et nõuete omanikud valiksid fondile juhatuse, täitis VEB-fond Riigikogu otsust alles seitse aastat hiljem. VEB-fondi nõuete omanike üldkoosoleku kutsus VEB-fond kokku alles juunis 2000, pärast seda, kui Tallinna Linnakohus oli aastal 1997 VEB-fondi kreeditoride vastava nõude rahuldanud ning 1999 määranud Eesti Pangale ja sihtasutuseks reorganiseeritud VEB-fondile kohtuotsuse täitmata jätmise eest rahatrahvi.VEB-fondi raamatupidamist ei peetud korrektselt. VEB-fondi bilanss pandi matemaatiliselt klappima VEB Panga iga-aastase saldoteatisega. Kuna ca 40% nõudeist kanti VEB-fondi Eesti kroonides, ehkki VEB Pangas Eesti kroone ei külmutatud, siis ei ühtinud valuutakursside kõikumise tõttu VEB-fondi nõuete summa ega VEB Pangas külmutatud raha jääk.VEB-fondi sertifikaatidega tehti ebaselgeid tehinguid. Riigikontroll leidis, et registri mahtu vähendati teadmata asjaoludel 9,8 miljoni ja suurendati 9,4 miljoni Eesti krooni ulatuses. 92% teadmata asjaoludel toimunud tehinguist tegi Eesti Pangale ja riigile kuuluv registripidaja Põhja-Eesti Pank (PEP). Näiteks müüs PEP äriühinguga TSL International seotud ettevõttele ühe miljoni USD väärtuses sertifikaate, mida tal reaalselt ei olnud. Toimunust nähtub, et Eesti Panga kui Riigikogu poolt kinnitatud VEB-fondi haldaja järelevalve VEB-registri pidamise üle oli puudulik.Ettevõte TSL International sai VEB Pangast kätte 32,3 mln USD-d Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha Eesti riigi kaasabil. Eeldused hüvituse saamiseks lõi Eesti Pangast aprillis 1995 saadetud valeandmetega ametlik kiri. Auditi käigus ei selgunud, kes oli valeandmetega kirja koostanud. Arhiivis säilinud algne kiri koostati õigete andmetega, kuid hiljem kirja muudeti. Riigikontroll nõustub Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et valeandmetega kirja koostamine oli ettekavatsetud tegevus. Riigikontroll leiab, et kirja koostaja(d) (või selle loomise korraldaja(d)) pidi(d) olema aprillis 1995 kindlad, et TSL Internationalil õnnestub hiljem Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga sertifikaadid omandada. Riigikontrollile pole teada, kas Eesti poolelt TSL Internationali raha kättesaamisele kaasaaitaja(d) sai(d) toimunust kasu.Riigikontrollil puuduvad tõendid, et riik oleks saanud valeandmetega kirja koostamise tõttu rahalist kahju. Samas võttis Eesti Pank kirja saatmisega riigile suure rahalise riski. Kiri andis TSL Internationalile õiguse nõuda endale ligikaudu pool VEB Pangas külmutatud rahast. Kui Venemaa oleks otsustanud raha vabastada ja TSL International poleks sertifikaate kokku ostnud, oleks kiri andnud Venemaale õiguse jätta umbes pool külmutatud rahast Eestile hüvitamata.Põhjus, miks TSL International pärast Eesti Panga valeandmetega kirja sertifikaadid kokku ostis, võis Riigikontrolli hinnangul olla selles, et isik või isikud, kes Eesti Panga valeandmetega kirja koostamises osales(id) ja kogu TSL Internationali skeemi kavandas(id), pidi(d) vältima olukorda, et VEB Pangas külmutatud raha jääk väheneb poole võrra (32,3 miljonit USD-d), kuid VEB-fondi maht samas ei vähene. Kui Venemaa oleks otsustanud ühel hetkel VEB Pangas asunud raha vabastada, poleks raha kõigile sertifikaadiomanikele jätkunud ja Eesti Pank ega VEB-fond poleks saanud toimunut millegagi selgitada.Muu hulgas selgus auditi tulemusel, et ca 80% VEB Pangas külmutatud 890,5 miljonist kroonist kogunes Eesti pankade kontodele pärast külmutamist 1992. aastal. 1.1.1992. aasta seisuga, kui VEB raha külmutas, oli kahe panga kontodel VEB Pangas kokku 176,5 miljoni Eesti krooni väärtuses valuutasid (20.6.1992. a rahareformi kursiga, sest 1.1.1992 ei olnud veel Eesti krooni). Teisisõnu – kui VEB Pank Eesti pankade kontodel oleva raha blokeeris, oli UBB-l ja PEAP-il VEB Pangas viis korda vähem raha, kui lõpuks kinni jäi.Samuti selgus, et kontode külmutamine ei tähendanud laekumiste ja väljamaksete täielikku peatamist. Kahe Eesti panga kontodele VEB Pangas laekus pärast külmutamist 1992. aasta jooksul vähemalt 59,9 miljonit USD-d ja välja maksti 14,3 miljonit USD-d (siinkohal on toodud USD-de laekumised ja väljamaksed, kuna need moodustasid pankade valuutahoiustest enamiku). Riigikontrollile pole teada, millistel tingimustel VEB Pank blokeeritud kontodelt väljamakseid võimaldas.

Vastused olulisematele küsimustele

Kas VEB Pank külmutas 1.1.1992. aastal korraga 890,5 miljoni krooni väärtuses kahe Eesti kommertspanga valuutahoiused?Ei, 1.1.1992. aasta seisuga, kui VEB Pank Balti Ühispanga (edaspidi UBB) ja Eesti Panga Välisoperatsioonide Valitsuse (edaspidi VOV) raha külmutas, oli kahe panga kontodel VEB Pangas kokku 176,5 miljoni Eesti krooni (20.6.1992. a rahareformi kursiga, sest 1.1.1992 ei olnud veel Eesti krooni) väärtuses valuutasid. Enamus ehk ca 80% VEB Pangas külmutatud rahast kogunes Eesti pankade kontodele pärast külmutamist 1992. aastal. 890,5 miljonit krooni (täpsemalt küll 890,6 miljonit krooni, kuid ühtluse huvides on aruandes kasutatud edaspidi läbivalt summat 890,5 miljonit krooni, mis on kirjas Riigikogu 20.1.1993. a otsuse seletuskirjas) oli UBB-l ja VOV-i järglasel Põhja-Eesti Aktsiapangal (edaspidi PEAP) VEB Pangas blokeeritud 17.11.1992. aasta seisuga. Riigikogu otsuse vastuvõtmise päeval oli Eesti pankadel VEB Pangas blokeeritud 845 miljonit krooni (külmutatud üldsumma vähenes PEAP-i kontole laekunud 3 634 000 USD tagasikande tõttu VEB Panga käsul 27.11.1992).

Kas Eesti pankade kontodelt tehti pärast külmutamist VEB Pangas ülekandeid?Jah, kahe Eesti panga kontodele VEB Pangas laekus pärast külmutamist 1992. aasta jooksul vähemalt 59,9 miljonit Ameerika Ühendriikide dollarit (edaspidi USD) ja välja maksti 14,3 miljonit USD-d (toodud on USD-de laekumised ja väljamaksed, kuna need moodustasid pankade valuutahoiustest enamiku).  Riigikontrollile pole teada, millistel tingimustel VEB Pank blokeeritud kontodelt väljamakseid võimaldas. Laekumisi UBB ja VOV-i (PEAP-i) VEB Pangas asunud kontodele VEB Pank üldjuhul ei piiranud.

Kas VEB Pank külmutas UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajate arvelduskontod?Ei, VEB Pank ei külmutanud UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajate arvelduskontosid. VEB Pank külmutas UBB kaks korrespondentkontot ja VOV-i (PEAP-i) kaks korrespondentkontot. UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajatel olid arveldusarved UBB ja VOV-i pangas, mitte VEB Pangas.

Kas VEB-fondi loomine oli ainus võimalus, mida VEB Pangas külmutatud raha probleemi lahendamiseks kaaluti?Ei, VEB-fondi loomise kava oli üks kuuest võimalusest, mida Eesti Pank probleemi lahendamiseks kaalus. Riigikogule otsustati kinnitamiseks esitada VEB-fondi loomise idee, mida toetas ka Vabariigi Valitsus. VEB-fondi loomine oli ainus tegevusplaan, mida Riigikogu arutas, muid alternatiive Riigikogus ei esitletud ega kaalutud.

Kas VEB-fondi loomisel koheldi Eesti pankade hoiustajaid võrdselt?Ei koheldud. Mitmed pankade kliendid, kelle ülekanded tehti UBB ja VOV-i (PEAP-i) kontodel VEB Panga kaudu, said pärast külmutamist 1992. aastal oma raha UBB-st või VOV-ist (PEAP-ist) välja võtta või välja kanda. Teine osa klientidest, kelle raha VEB Panga kaudu liikus, jäi oma rahast ilma, kuna nende nõuded kanti VEB-fondi.

Kas VEB-fondi loomise sisuline eesmärk oli vabastada VEB Pangas külmutatud raha?Ei, VEB-fondi loomise esmane eesmärk oli taastada UBB ja PEAP-i maksevõime, et vältida Eesti pangandussektori ja krooni usaldusväärsuse langust. Selleks jagati Riigikogu otsuse seletuskirjas külmutatud 890,5 miljonit krooni kahte ossa: 533,5 miljonit pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit pankade nn enda raha. UBB-le ja PEAP-ile hüvitas riik külmutatud summad rahas ning riigi võlakirjades. Hoiustajatele riik külmutatud raha kinni ei maksnud, see kanti VEB-fondi ehk võeti hoiustajatelt võimalus oma raha UBB-lt või PEAP-ilt nõuda. Nii saavutati peamine eesmärk taastada pankade likviidsus ja stabiliseerida Eesti pangandus. VEB-fondi loomise kasuks otsustati seetõttu, et äsja iseseisvuse taastanud riigil oli väga vähe raha ja VEB-fondi skeem oli kaalutud võimalustest kõige odavam viis pangad päästa.

Kas Riigikogu seletuskirja jaotus, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljonit krooni pankade hoiustajate raha ja 357 miljonit krooni pankade enda raha, on korrektne?Pole selge, kuidas jõuti Riigikogu otsuse seletuskirjas jaotuseni, et VEB Pangas külmutati 533,5 miljonit krooni hoiustajate raha ja 357 miljonit UBB ning PEAP-i enda raha. Ehkki Riigikogu otsus nägi ette, et esmalt tuleb välja selgitada, kui palju VEB Pank blokeeris UBB ja PEAP-i klientide hoiuseid, ning seejärel, kui palju pankade enda raha, oli see jaotus juba otsuse seletuskirjas toodud. Säilinud materjalide seas on dokumente, mis annavad erinevaid hinnanguid selles kohta, kui palju raha olid UBB ja PEAP pärast kontode külmutamist VEB Panga kaudu arveldanud hoiustajatele välja maksnud. Riigikogu otsuse seletuskirjas toodud infoga langevad kokku üksikud allikad. Valdava osa dokumentide kohaselt maksid pangad oma hoiustajatele välja rohkem raha, kui Riigikogu otsuse seletuskirjas on toodud.

Kas VEB Pangas külmutati 357 miljonit krooni pankade endi raha?Ei, VEB Pangas ei külmutatud pankade enda raha. Pankade enda külmutatud rahaks nimetati VEB-fondi skeemis raha, mille UBB ja VOV (PEAP) olid pärast külmutamist oma hoiustajatele, kes arveldasid VEB Panga kaudu, välja maksnud teiste klientide hoiuste ja pankade enda võetud laenude arvelt.

Kes ja mille alusel valis VEB-fondi kantud nõuded?Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis isikud, kelle nõuded kanti VEB-fondi. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud. Ehkki Riigikogu otsuse kohaselt pidi VEB-fondi haldajaks nimetatud Eesti Pank välja selgitama UBB ja VOV-i (PEAP-i) hoiustajad, kelle raha on seotud VEB Pangas külmutatud kontodega, ei ole tõendeid, et Eesti Pank oleks määranud kindlaks, millistest andmetest ja kriteeriumidest lähtuvalt valitakse need UBB ja PEAP-i hoiustajad, kelle raha kantakse nõudena VEB-fondi.

Millal loodi ametlik VEB-register ja kes registrit pidas?Säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, millal, kes ja milliste põhimõtete alusel VEB-registri lõi. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud. Eesti Panga kui VEB-fondi haldaja ülesanne oli tagada, et nõuete omanikele väljastatud VEB-fondi sertifikaatide üle arvestuse pidamiseks luuakse korrektne register. Esimene teadaolev ametlik register on koostatud 31.5.1995. aasta seisuga. Selle väljastas Eesti Pank seoses VEB-fondi sertifikaadiomanike esitatud hagi ja kohtumenetlusega.

Kas VEB-registrisse kanti nii palju pankade hoiustajate nõudeid, nagu oli toodud Riigikogu otsuse seletuskirjas?Ei, Riigikontrolli analüüs näitas, et VEB-registrisse kanti UBB ja PEAP-i hoiustajate nõudeid 26 miljoni krooni väärtuses rohkem, kui Riigikogu oma otsusega oli ette näinud.

Kas VEB-fondi raamatupidamist peeti korrektselt?Ei, VEB-fondi raamatupidamist ei peetud korrektselt. VEB-fondi bilanss pandi matemaatiliselt klappima VEB Panga saldoteatisega. Kuna ligikaudu 40% nõudeist kanti VEB-fondi Eesti kroonides, ehkki VEB Pangas Eesti kroone ei külmutatud, siis ei ühtinud valuutakursside kõikumise tõttu VEB-fondi nõuete summa ega VEB Pangas külmutatud raha jääk. Seda vahet ei näidatud raamatupidamises kasu või kahjuna ja vahe võrra suurendati või vähendati bilansis matemaatiliselt rida „Klientide arvetel külmutatud“.

Kas VEB-fondi sertifikaatidega tehti ebaselgeid tehinguid?Jah, osa tehingute puhul pole teada, millistel asjaoludel nõuded VEB-registrisse kanti või sealt eemaldati. Riigikontroll leidis, et registri mahtu vähendati teadmata asjaoludel 9,8 miljoni ja suurendati 9,4 miljoni krooni ulatuses. 92% teadmata asjaoludel toimunud tehinguist tegi registripidaja Põhja-Eesti Pank (PEP). Näiteks müüs PEP äriühinguga TSL International seotud ettevõttele ühe miljoni USD väärtuses sertifikaate, mida tal reaalselt ei olnud. Toimunust nähtub, et Eesti Panga kui Riigikogu poolt kinnitatud VEB-fondi haldaja järelevalve VEB-registri pidamise üle oli puudulik.

Kas VEB-fondil õnnestus täita talle Riigikogu pandud peaeesmärki leida lahendused isikute nõuete rahuldamiseks VEB Pangas külmutatud kontode suhtes?Ei, ehkki Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni delegatsioonid kohtusid läbirääkimisteks kümneid kordi, ei õnnestunud külmutatud raha vabastamiseni jõuda. Valdav osa isikuid, kelle UBB ja VOV-i (PEAP-i) pangas paiknenud raha VEB-fondi kanti, jäi hüvituseta. Lisaks TSL Internationalile, kes sai VEB Pangast ligikaudu poole VEB-fondi mahu ulatuses Vene Föderatsiooni võlakirju (ja raha), õnnestus vähegi märkimisväärses summas raha VEB Pangast välja kanda veel viiel juriidilisel isikul. Märtsis 1999 reorganiseeriti VEB-fond sihtasutuseks. SA VEB likvideeriti mais 2014.

Kas TSL Internationalil blokeeriti VEB Pangas 32,3 miljonit USD-d?Ei, äriühingul TSL International külmutati VEB Pangas 914 817 USD-d ettevõttele ekslikult kantud raha. Aprillis 1992 laekus TSL Internationali UBB pangas asunud kontole VEB Panga vea tõttu 3,5 miljonit USD-d. Äriühing raha ei tagastanud, vaid kandis sellest 2,5 miljonit teisele ettevõttele. Novembriks 1992, mil UBB-le ja PEAP-ile moratoorium kehtestati, oli TSL Internationali kontol alla 1 miljoni USD. See summa kanti nõudena VEB-fondi, augustis 1994 loovutas TSL International nõude sama omanikuga äriühingule United Russian Finance. Aprillis 1995, kui Eesti Pangast saadeti VEB Pangale kinnitus, et TSL Internationalil on külmutatud 32,3 miljonit USD-d, ettevõttel tegelikult VEB-fondi sertifikaate ei olnud.

Kas TSL International sai VEB Pangast 32,3 miljonit USD-d kätte?Jah, materjalid kinnitavad, TSL International sai VEB Pangalt hüvitust kogu summa ehk 32,3 miljoni USD ulatuses. Tõendusmaterjal viitab, et 11,8 miljoni USD väärtuses sai TSL International VEB Pangalt Vene Föderatsiooni võlakirju. Ülejäänud summa 20,5 miljonit USD-d kanti TSL Internationali soovil VEB Pangast Sankt-Peterburgi Vneštorgbanki, kust see võidi kätte saada rahas või võlakirjades.

Kas Eesti riik abistas TSL Internationali raha kättesaamisel?Jah, Eesti Panga valeandmetega kirjata ja PEP-i tehtud maksekorraldusteta, millega anti VEB Pangale korraldus/nõusolek TSL Internationalile ülekannete tegemiseks, poleks äriühing VEB Pangalt Vene Föderatsiooni võlakirju (ega raha) saanud. Eesti Panga kiri lõi eeldused selleks, et TSL International 32,3 miljonit USD-d kunagi kätte saab. Kui Eesti Pank oleks aprillis 1995 esitanud VEB Pangale korrektsed andmed ehk teisisõnu ei oleks lisanud TSL Internationali nende ettevõtete nimekirja, kelle raha on Venemaal külmutatud, siis ei oleks tekkinud alust edasisteks sündmusteks. Samas ei piisanud raha kättesaamiseks vaid Eesti Panga kirjast ja PEP-i maksekorraldusest. Ülekande tegemiseks oli vaja ka Venemaa Rahandusministeeriumi nõusolekut.

Kes Eesti Pangast 5.4.1995 VEB Pangale saadetud valeandmetega kirja koostas?Auditi käigus ei selgunud, kes oli koostanud valeandmetega kirja, mis tegi TSL Internationalil võimalikuks saada 32,3 miljonit USD-d VEB Pangast kätte. Arhiivis säilinud algne kiri koostati õigete andmetega, kuid hiljem kirja muudeti. See näitab, et valeandmetega kirja koostamine oli ettekavatsetud tegevus ja kirja koostaja(d) (või selle loomise korraldaja(d)) pidi(d) olema aprillis 1995 kindlad, et TSL Internationalil õnnestub hiljem Vabariigi Valitsuse ja Eesti Panga sertifikaadid omandada. TSL International omandas Eesti Pangale ja valitsusele kuulunud VEB-fondi sertifikaadid Eesti Ühispanga kaudu aastatel 1997–1998. Riigikontrollile pole teada, kas Eesti poolelt TSL Internationali raha kättesaamisele kaasaaitaja(d) sai(d) toimunust kasu.

Kas Eesti riik sai valeandmetega kirja koostamise ja VEB Pangale saatmise tõttu rahalist kahju?Riigikontrolli hinnangul puuduvad tõendid, et riik sai valeandmetega kirja koostamise tõttu rahalist kahju. Samas võttis Eesti Pank kirja saatmisega riigile suure rahalise riski. Kiri andis TSL Internationalile õiguse nõuda endale ligikaudu pool VEB Pangas külmutatud rahast. Kui Venemaa oleks otsustanud raha vabastada ja TSL International poleks sertifikaate kokku ostnud, oleks kiri andnud Venemaale õiguse jätta umbes pool külmutatud rahast Eestile hüvitamata.

Riigikontroll hindas, kas Riigikogu 20.1.1993. aasta otsust „NSV Liidu Välismajanduspangas külmutatud Eesti pankade kontod“ täideti ettenähtud viisil ja kas otsus põhines korrektsel infol. Samuti selgitas Riigikontroll välja, kas avalikkusele on esitatud kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis puudutavad Eesti Pangas 1995 koostatud valeandmetega kirja, mis aitas mõni aasta hiljem saada Vene äriühingul TSL International VEB Pangast 32,3 miljoni USD väärtuses Vene Föderatsiooni võlakirju (ja raha).Riigikontroll tugines hinnangute andmisel Eesti Panga ja SEB Panga arhiivis ning riigiasutustes säilinud materjalidele. Riigikontrolli esindaja osales Riigikogu VEB-fondi uurimiskomisjoni korraldatud intervjuudel asjassepuutuvate isikutega.

Riigikontrolli auditiaruande täisteksti koos lisadega saad lugeda siit.

 

 

Autor: 1321-aripaev