Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatus teatas täna, et suurendab sõjalist kohalolekut Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas, saates igasse riiki ühe õhudessantkompanii.
Ameerika Ühendriikide 173. õhudessantbrigaadi kompanii ehk 150 sõdurit saabuvad Eestisse järgmisel nädalal ja osalevad siin koos teiste liitlaste üksustega suurõppusel Kevadtorm, teatas kaitseministeerium.
USA kompanii hakkab roteeruma teiste USA üksustega, selline kohalolek jääb Eestisse praeguste plaanide kohaselt vähemalt aasta lõpuni.
Ameerika Ühendriikide tänane otsus saata Eestisse õhudessantkompanii suurendab oluliselt Eesti julgeolekut, ütles kaitseminister Sven Mikser pressiteates. „See otsustav samm näitab Ameerika Ühendriikide selget ning nähtavat pühendumist Euroopa julgeolekule ja kinnitab NATO solidaarsust ning keskendumist kollektiivkaitsele,“ lisas ta.
Kaitseministri sõnul täiendab õhudessantkompanii saatmine Eestisse NATO heidutusmeetmete paketti, mis kinnitati möödunud nädalal ning millega NATO suurendab oma kohalolekut meie piirkonnas nii maal, õhus kui ka merel. „Arvan, et see otsus on alguseks laiemale protsessile Ameerika Ühendriikide ja NATO maavägede ümberpaigutamisel vastavalt Euroopas väljakujunenud julgeolekuolukorrale,“ sõnas Mikser.
Põhja-Atlandi Nõukogu kiitis eelmisel nädalal heaks NATO sõjalise komitee ettepanekud NATO kohaloleku suurendamiseks Balti riikides nii õhu-, mere- kui ka maaväeüksuste osas. Õhuväe osas alustavad 1. maist Ämarist tegutsemist neli Taani õhuväe hävitajat F-16. Mereväe osas suunati Läänemerele NATO 1. miinitõrjeeskaader, kuhu kuulub ka Eesti mereväe miinijahtija Admiral Cowan.
Samuti lepiti kokku, et NATO vaatab üle Eesti, Läti, Leedu ja Poola kaitseplaanid, võttes aluseks muutunud julgeolekuolukorra Euroopas.
5. mail algab kaitseväe iga-aastane suurõppus Kevadtorm, kus osaleb kokku ligi 6000 kaitseväelast Eestist ja liitlasriikidest, samuti kaitseliitlased ja reservväelased.
Seotud lood
Ajaleht Financial Times on avaldanud ülevaate, kuidas lääneriikide kaitsekulud on aasta aastalt valdavalt vähenenud, samas kui Venemaa kaitsekulud on 2002. aastast 2012. aastaga võrreldes kasvanud 90,8 miljardile dollarile ehk 126,1%.
Ajaleht Financial Times on intervjueerinud Eesti ja Läti kaitseministrit, kes mõlemad kinnitavad Balti riikide huvi NATO maavägede püsiva kohaloleku vastu.
Forbesi kolumnist Paul Roderick Gregory pakub välja mitu olulist nõuannet, mida peaks tegema kohe, et agressiivseks muutunud Venemaa tagasi tõmbuks.
NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen teatas täna, et NATO on astunud Ukraina kriisile reageerides täiendavaid samme oma liikmete kaitseks.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?