Mittetöötavad kodulaenud, milleks loetakse võlgnevusi üle 60 päeva (Lätis 90 päeva) on Eestis kriisieelsel tasemel, samas kui Läti pered on endiselt laenumaksetega hädas.
Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem, näitas värske SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.
Majanduskriisi tagajärjel kasvas Lätis mittetöötavate eluasemelaenude osakaal kogu eluasemelaenuportfellist 2009. aasta jooksul 4,8 protsendilt 15,4 protsendini ja 2011. aasta kolmandaks kvartaliks koguni 16,5 protsendini.
Eestis ja Leedus olid probleemlaenude maksimummäärad vastavalt 4,5 ja 8,8 protsendi juures. Eestis hakkas kodulaenude portfell paranema juba 2009., Lätis ja Leedus alles 2012. aastal. Eelmise aasta lõpus oli Eestis enam kui 60-päevase võlgnevusega eluasemelaenude osakaal eluasemelaenuportfellist 1,4 protsenti, mis on võrreldav kriisieelse tasemega, Leedus samal ajal 7,5, Lätis 10,2 protsenti.
“Laenukoormus, mis tundus headel aegadel üsna mõistlik, osutus sissetulekute vähenemise tõttu peredele ülejõukäivaks. Enne majanduslangust ei osanud ei laenutaotlejad ega pangad selliseid arenguid ette näha. Tänased probleemlaenud on enamasti tekkinud aastatel 2005 – 2007 tehtud otsuste tagajärjel. Hiljem antud laenudega esineb oluliselt vähem probleeme. Nii laenuvõtjad kui –andjad käituvad laenamisel varasemast oluliselt vastutustundlikumalt, pöörates tähelepanu nii laenutaotleja tänasele maksevõimele kui selle jätkusuutlikkusele tulevikus, “ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.
Tarbimislaenudega on jätkuvalt probleeme
Probleemsete tarbimislaenude osakaal Eestis ulatus 2010. aasta kolmandas kvartalis 9,5 protsendini kogu tarbimislaenude mahust. Tänaseks on ka tarbimislaenude portfell paranenud, sest uusi makseraskusi tekib vähem. Lätis ja Leedus oli mittetöötavate tarbimislaenude tase kõige kõrgem 2011. aasta teises kvartalis – vastavalt 22,6 ja 22,8 protsenti. 2013. aasta lõpus oli Leedus vastav näitaja 13,6 ja Lätis 17,4 protsenti.
“Tegelikult on tarbimislaenudega hädas oluliselt rohkem peresid, kui näitab pankade poolt antud laenude statistika, sest see ei sisalda pangandussektorist väljastpoolt võetud järelmakse ja kiirlaene ning nende tagasimaksmise kvaliteedi kohta info puudub. Samuti on laenuportfellis arvestatav osa juba ümberkujundatud seniseid probleemlaene. Peredel, kellel on olnud raskusi seniste kohustuste täitmisega, on võimalused uute väikelaenude võtmiseks piiratud, mis omakorda tähendab, et tarbimislaenude portfell niipea kasvama ei hakka,“ lisas Triin Messimas.
Autor: 1321-aripaev
Seotud lood
Eestlased kulutavad autoliisingule rohkem kui viimase kuue aasta jooksul, ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask.
Enamik majanduskriisi järel kodulaenu võtnutest usub, et nende pere majanduslik olukord järgneva kahe aasta jooksul pigem paraneb ning laenu kõrvalt suudetakse ka säästa, selgus SEB uuringu tulemustest.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.