Tallinna Vee kasum kukkus

Tallinna Vee esimese kvartali puhaskasum oli 5,06 miljonit eurot, mis on 18,6% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Müügitulu suurenes sama perioodiga võrreldes 4,8%, 13,31 miljoni euroni. Täiendavate saastetasude suurus oli 0,80 miljonit eurot ja see oli tingitud keskkonnaameti poolt 2013. aasta detsembris väljastatud veeloast, milles vähendati seniseid piirmäärasid tsingi ning vase sisalduse kohta puhastatud heitvees 400 korda. Nüüdisaegne reoveepuhastuse protsess, mis on kasutusel ka Paljassaare reoveepuhastusjaamas, võimaldab reoveest eemaldada ligikaudu 70% raskemetallidest.

“On tõsi, et kaasaegne reoveepuhastusprotsess võimaldab puhastada reoveest ligikaudu 70% tsinki ja vaske, aga kuna kogu sektoris on ebaselgus selle suhtes, mida meilt nõutakse, on raske asuda ka hindama, millised on kulutused selle nõude täitmiseks või kuidas see mõjutab teenuse hinda,” kommenteeris Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Mariliis Mia Topp.

Swedbanki analüütikud ootasid, et Tallinna Vee I kvartali käive jääb mullusele ehk 12,65 mln euro tasemele. Puhaskasumi puhul oodati 16% vähenemist 5,23 mln eurole. LHV Pank ootas Tallinna Vee käibe 1% kasvu, 12,8 miljoni euroni, ja puhaskasumi 1% vähenemist, 6,1 miljoni euroni.

Tallinna Vee juhatuse liige Karl Brookes ütles tulemusi tutvustavas veebinaris, et praegu pole Eestis ühtegi veefirmat, mis keskkonnaameti praegustele kriteeriumidele suudaks vastata. “Eesti Vee-ettevõtete Liit (EVEL) teeb koostööd kõigi veefirmadega, et mõista uusi nõudeid, ja kui me saame uut infot, jagame seda ka teistega,” ütles Brookes, kelle sõnul on võrreldes teiste riikidega Eestis piirmäärad oluliselt karmimad, vähemalt võrreldes nende riikidega, mis asuvad Läänemere lähiümbruses.

Määrade mõju ka edaspidi võimalik 

Uued piirmäärad võivad ka järgnevates kvartalites Tallinna Vee tulemusi mõjutada. “Muutusest tulenevad lisandunud saastetasud ulatuvad 2014. aasta esimeses kvartalis 0,8 miljoni euroni. Juhul kui kontsentratsioonid jäävad vähendatud tasemele, võib suurem saastetasu mõjutada finantstulemusi ka järgmistes kvartalites, kuni olukord lahenduse leiab,” lisas Topp.

Majandusaruandes teatas Tallinna Vesi, et kui saastetasu mõju kõrvale jätta, on ettevõtte esimese kvartali tulemused head. Administratiivkulud on mõnevõrra kasvanud seoses õigusabi kuludega, mis omakorda tulenevad käimasolevast tariifivaidlusest. Muud kulud ja tulud on võrreldes 2013. aasta I kvartaliga jäänud suhteliselt stabiilseks. Ilma lisanduva saastetasu kuluta oleks selle aasta I kvartalis põhitegevusest teenitud ärikasum suurenenud 5,4% võrra, 6,5 miljoni euroni, ning puhaskasum ilma suurenenud saastetasu kulu ning swap’i kulude mõjudeta oli 3,1% ehk 0,2 miljoni euro võrra suurem.

Tallinna Vee aktsia reageeris tulemustele 2,2protsendilise langusega 13,2 euroni. Reedel oli aktsia käive ligi 175 000 eurot, mis oli kolme Balti börsi peale üks suuremaid. Aktsia sulgus 13,4 eurol.

Dividend analüütikute ootusest suurem

Tallinna Vesi tegi ettepaneku maksta dividendi A-aktsia omanikele 0,90 eurot aktsia kohta. LHV ootas 0,89 euro suurust dividendi ja SEB 0,88 ­euro suurust dividendi. Arvestades Tallinna Vee 13,50eurost aktsia hinda, teeb see dividenditootluseks 6,67%. Kokku makstakse dividendideks 19,936 miljonit eurot. Veefirma eelmise aasta dividend A-aktsia kohta oli 0,87 eurot. Ettevõtte dividendipoliitika järgi suurendatakse dividende vähemalt inflatsiooni võrra.

Swedbanki hinnasiht Tallinna Vee aktsiale on 12,6 eurot koos hoia soovitusega. LHV-l on neutraalne soovitus ja aktsia õiglase väärtuse vahemik 13,70–14,30 eurot.