Sagedaseim odava betoonkivi kasutus

Nii eramajade kui ka kortermajade juures jagunevad teed ja platsid kasutuse järgi sissepääsuteeks, autoparklaks, puhkenurgaks ja neid ühendavateks teedeks. “Aia kujundamise alguses tuleks endale selgeks teha, kuhu teed tulevad ja mis on nende otstarve,” selgitas OÜ Õuemeister omanik ja juhataja Tarmo Saupõld. Tema sõnul on oluline otsustada, kas teed tulevad sirged või käänulised. “Tihti määrab teede ja kivijooksu suuna garaaži ja autovärava ning peaukse ja jalgvärava omavaheline paiknemine.” Arvesse peab võtma ka maja arhitektuuri ja majaomanike soove. Korter­majade puhul on võimalik kombineerida kivi, ­murukivi ja asfalti. 

Saupõllu sõnul on tema n-ö kivi usku ning kivi kasuks räägib see, et näiteks toru- või kaablitööde tõttu ära vajunud tee või platsi saab kerge vaevaga üles võtta ja vajunud kohad korda teha.

Asfaldi puhul on vigade parandus keerulisem ning tihti jääb see kortermajal rahapuuduse tõttu tegemata, nii et ollakse sunnitud aastaid vajunud kohti vältima ja vihma järel suuri veeloike autoparklas taluma. Hea kivi valimiseks soovitab Saupõld enne ostmist asja uurida ning eelistada pigem juba kogemustega kivitootjate tooteid, jättes uuemad, näiteks buumi ajal käivitatud tehased, harjutama.

Korteriühistut aitab Saupõllu sõnul majaesise või hoovi korrastamises ühele meelele saada hea projekt. Mitte, et see imesid teeks, aga hea projekt aitab uuenduste vastu olevaid pensionäre veenda, et kõik majaelanikud saavad sellest midagi, selgitas ta ja lisas: “Autojuhid saavad parkla, pensionärid kõnnitee, korras trepikojaesised ja puhkenurga, lastega pered mängu­väljaku, jalgrattahoidla. Ühistu saab uue prügimaja ja kõigi elanike elu on edaspidi kvaliteetsem ning ka kinnisvara hind antud ühistus tõuseb suuremal määral, kui on omafinantseering.”

Kõige rohkem ostetakse kõige odavamat betoonkivi

Kivipartner OÜ projektijuhi ­Rivo Kaju sõnul on rohkem hakatud kasutama ka kallimat graniitkivi, ent kõige rohkem ostetakse kõige odavamat betoonist sillutist.

“Ehkki rohkem on hakatud kasutama ka kallimat graniitkivi, mis on praktiliselt eluaegne, on ülekaalus siiski kõige odavama betoonkivi ostmine,” ütles Kaju.

Valiku tegemisel lähtutakse platsi või tee kasutamise eesmärkidest, millest sõltub kivi paksus. Kivi paksus ja kuju omakorda määravad kivi hinna. Tavaliselt tulevad inimesed ­Kaju sõnul poodi juba kindla visiooniga. “Kas öeldakse, et tahame teistsugust kui naabril, või siis on piltidelt vaadatud midagi, mis meeldib,” selgitas Kaju, kelle sõnul nad ise halle kive enam ei soovita, sest neid on tegevuse jooksul juba väga palju nähtud. “Kui kive üksikuna vaadata, siis üldpilti ei saa, seega tasukski võtta eeskujuks juba mõni valmis töö,” lisas ta.

Kaju tõi välja, et lisaks eelpoolnimetatule on veel ka valgus­kivid, mida kasutatakse üsna vähe. “Nende hind on nii kõrge, et ei kujuta ette, et terve plats nendega kaetaks, see oleks üüratu summa, pigem lisatakse üksikud kivid efektsuse loomiseks.” Lisaks pole Kaju sõnul kindel, kas valguskividest laetud pind oleks üldse piisavalt vastupidav, sest kivid ei pruugi olla piisava siduvusega. Miks neid aga niivõrd vähe kasutatakse, on tema sõnul kinni ilmselt teadmatuses, aga ehk ka hinnas. Näiteks avaliku ruumi projektides pole neid kordagi kasutatud.

Looduskivi sobib eksklusiivsemasse keskkonda

Peamiselt looduskivi ja savitellisest sillutise, vähesel määral ka betoonkivi paigaldamisega tegeleva Graniitkivi.ee juhi Tarmo Teevälja sõnul sobib betoonkivist kallim looduskivi eksklusiivsematesse paikadesse nagu vanalinn või mõisad.

Graniitkivi ja savikivi sillutise hinnad jäävad Teevälja sõnul samasse hinnaklassi ehk umbes 30–40 euro kanti ruutmeetri kohta. Betoonkivi, kui veidi soodsam variant, on tema sõnul võimalik kätte saada ka 6–9 euro eest ruutmeetri kohta, kuid põhja ettevalmistus jääb kõikidel juhtudel samasse hinnaklassi. Teevälja sõnul on looduskivi probleemiks see, et arhitektid ei näe projektis tihti ette mustrit ja pakkumistes arvestatakse sageli kõige odavama lahendusega. “Sellest tekivad suured probleemid hiljem, kui peaks hakkama kivi paigaldama ja tellijal tekib oma nägemus, sest hinnaerinevus võib olla kuni 30% kivi paigalduse hinnast.”

Teeväli lisas, et graniitkivi on võrreldes betoonkiviga peaaegu et igavene, mis tähendab, et isegi kui kivi peaks aluspinna muutuste tõttu ära vajuma, saab seda aluspinna kohendamise järel taas paika panna.

“Kui võrrelda betoonkivi- ja savikivisillutist, siis savikivi peab kauem vastu, tal on ilusamad ja naturaalsemad värvid ning ta kannatab paremini soolasid,” selgitas ta.

Teevälja sõnul leidsid nad kord vanalinnas kive paigaldades ühest hoovist täiesti korraliku savitellise, millel seisis tootmise aastana 1914. Enamik kive olid terved ning siiani ilusa punase värviga.

Kuigi Teeväli poolikutesse lahendustesse ei usu, on tema sõnul põhimõtteliselt võimalik aias kombineerida killustikuga kaetud sissesõiduradasid autodele ning sillutiskiviga kaetud jalgteid. “Hiljem kui tekib rohkem võimalusi, saab siis ka autosõidu osa sillutiskiviga katta. Kui teha vastupidi, siis mulle tundub, et killustiku või mulla peal kõndimine ei ole just meeldiv.”

Betoonkivisillutis kõige soodsamsillutise hind ruutmeetri kohta:

Betoonkivi: 6–9 eurotgraniitkivi ja savikivi: 30–40 eurot

Allikas: Graniitkivi.ee

Kuidas saada kogu ühistu hoovi korrastamiseks ühele meelele?Kõiki elanikke häirib:

kui pargitakse kontrollimatult suvalistesse kohtadesse kortermaja ees;autodest ei ole võimalik mööduda ja kiirabi ei saa sõita trepikoja ukseni;kui auto rataste all rikutakse muru;kui rikutud murult kantakse jalatsitega trepikotta ja korterisse pori;kui korteriomanik ei oma sõiduautot, kasutavad korteriühistu parkimiskohti aeg-ajalt külla tulnud sugulased, tuttavad ja sõbrad.

Allikas: KH Abi

Põhimure parkimineAleksei Budanov, KH Abi OÜ juhatuse liige

Praegu on peamine probleem vähene parkimiskohtade arv kortermajade ees. Probleem on tõsine ja täiendavate parkimiskohtade loomisega seda ei lahenda, kuna kvartalisiseselt puudub piisav maa-ala. Kohalikud omavalitsused pakuvad korteriühistutele abi hoovide heakorrastamiseks. Näiteks Tallinna linn jagab tasuta mulda haljastamiseks. Samuti on Tallinnas käivitatud projekt “Hoovid korda.” Linn kompenseerib kuni 70% hoovide heakorra kulutustest.

Ühine tegevus seobUrmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

Mõnes omavalitsuses on hoovide korrastamiseks loodud toetused, mida korteriühistud aktiivselt kasutavad, ka on omavalitsused pakkunud abi prügikoristusel. Igal aastal võtavad korteriühistud järjest entusiastlikumalt osa ka Teeme Ära aktsioonist, tehes korda näiteks maja juures asuva metsa­tuka või pargi. Ühine tegutsemine seob majaelanikke ning ühiselt korda tehtud hoovi hoitakse paremini.

Äsja uued parkimis­platsid saanud kortermajad peaksid parkimiskohad kaasomanikevahelise kokkuleppega kindlaks määrama ning kinnistusraamatusse kandma, et vältida hilisemaid vaidlusi. Kasutuskorra paikapanemisel tuleks arvestada võimalikult õiglaselt kõigi kaasomanike huve.