Ebaseadusliku tubaka arvestuslik käive vähenes koos maksutulukaotusega mullu märkimisväärselt, väike langus tabas ka illegaalse alkoholi turgu.
Illegaalsete tubakatoodete käive oli eelmisel aastal 37,9-43,5 miljonit eurot (2012: 48,1-61,6 miljonit eurot), selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust. Maksutulukaotus vähenes aastaga 13%, ligi 59,7 miljoni euroni.
Mullu ostis suitsetajaist 21% (2012: 32%) nii seaduslikke kui ebaseaduslikke sigarette, mis on madalaim näitaja alates 1999. aastast. Eelmisel aastal ostis 5% suitsetajatest pidevalt salasigarette.
Enim osteti salasigarette Kirde-Eestis ning enamasti müüja kodus või tänaval käest kätte.
Suitsetajaist 96% tarbis sigarette, 33% nikotiiniga e-sigarette ning 19% nikotiinita e-sigarette ja vesipiipu. Igapäevaseid nikotiiniga e-sigareti suitsetajaid oli 7%.
E-sigarettide plahvatuslik kasv
Maksu- ja tolliameti (MTA) teabeosakonna juhataja Tõnis Kuuse sõnul toodi ja müüdi Eestisse 2012. aastal ameti hinnangul ligi 750 kilogrammi e-sigarettide täitekapslite vedelikku, mullu oli turumaht 3600 kilogrammi, mis tähendab aastaga 4,8kordset kasvu.
EKI direktori Marje Josingu sõnul näitab meeste osakaal suitsetajate seas langevat trendi. "Pikas perspektiivis võib Eesti mehi kiita - kui 1979. aastal suitsetas iga teine mees, siis täna on see langenud 28% peale. Mehed on poole võrra muutunud mõistlikumaks. Naiste käitumises kahjuks sellist positiivset trendi pole, suitsetajate osakaal on kõikunud 18-22% vahemikus," ütles ta.
Josingu sõnul on väga selge seos, et vähem suitsetavad kõrgema haridusega ja kõrgema sissetulekuga inimesed. "Loodan, et kui noorem põlvkond saab haritumaks ja maailma näha, siis ideoloogia ikkagi muutub - saadakse aru, et pole mõtet aeglaselt end tappa," lausus EKI juht.
Salaalkoholi käive langes
Ebaseadusliku alkoholi turul vähenes käive mullu 11,4-14,3 miljoni euroni (2012: 12,6-15,8 miljonit eurot). Eelmisel aastal oli maksutulukaotus vähenenud alla 3%, ligi 13,4 miljoni euroni.
Eelmisel aastal ostis nii seaduslikku kui ebaseaduslikku alkoholi 4% tarbijaist, mis on samas suurusjärgus 2008. aasta näitajatega. Enim osteti ebaseaduslikku alkoholi sarnaselt salasigarettidega müüja kodust ja tänaval käest kätte.
Kui seadusliku keskmise hinnaklassi Eesti viina keskmine hind kasvas mullu aastaga 14,58 euroni (+5,8%) ja madalama hinnaklassi Eesti viina keskmine hind tõusis 10,82 euroni (+8,4%), siis salaviina keskmine hind langes 7,64 euroni (-4,3%).
Seotud lood
Ümbrikupalga maksmisest tulenenud maksutulukaotus kasvas mullu üle viie protsendi, 154,1 miljoni euroni.
Varimajanduse osakaal elanike kulutustes on kümne aasta madalaimal tasemel, selgus täna avaldatud konjunktuuriinstituudi uuringust.
Neljandik Eesti ettevõtjaid hindab varimajandusega tegelemisel vahelejäämise tõenäosust olematuks. See peaks olema selge märguanne riigi järelevalveorganitele teha jõupingutusi efektiivse kontrollisüsteemi ülesehitamise suunas, leiab finantspettuste uurija Marilin Pikaro.
Rahandusminister Jürgen Ligi kinnitas maksu- ja tolliameti arengukava aastateks 2013–2016, milles pannakse paika ameti selle perioodi strateegilised eesmärgid ja peamised tegevussuunad.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.