Lisaks Baltikumile limpsab Merko keelt ka Skandinaavia turgudele. Viimases kvartaliaruandes lubatakse jätkuvalt otsida ehitustellimusi ja jälgida arenguid ja võimalusi Skandinaavia turgudel. Alustatud on valikuliselt ja projektipõhiselt osalemist Soome, Rootsi ja Norra ehitushangetel.
Ettevõtte teatel püütakse niiviisi sealse turu võimalustes, piirangutest, riskidest aga ka võimalikest konkurentsieelistest rohkem aimu saada. "Põhjus on see, et seal kus ehitatakse, seal oleks mõistlik ka osaleda kuna Eestis ehitatakse liiga vähe, siis arvame, et suudame mõne projekti ka mujalt saada," selgitas Trink.
Tänavu on kontserni investeeringud nii varem alustatud töösolevatesse projektidesse kui ka sel aastal käivitavatesse uutesse arendusprojektidesse suurusjärgus 45-50 miljonit eurot. "Kui turuareng seda toetab, siis neid projekte sellises mahus oleme valmis ka käivitama," märkis Trink.
Samal ajal kui Merko Ehituse esimese kvartali puhaskasum langes võrreldes möödunud aasta sama ajaga 1,8 miljonilt eurolt 0,7 miljonile eurole, suurenes Nordeconi esimese kvartali puhaskahjum möödunud aasta sama ajaga võrreldes 0,65 miljonilt eurolt 1,02 miljoni euroni.
Nordeconi väljaspool Eestit teenitud müügitulu moodustas tänavu I kvartalis ligikaudu 8% kogu käibest. Merko kasseeris välismaalt 33,4% kogu müügitulust. Siiski kasvas ka Nordeconi viimase kvartali välistulu 4% võrra küündides 7%le. 1% väliskäibest tuli kriisist räsitud Ukrainast, kus plaanitakse siiski tänavugi tegevust jätkata.
Kontserni teatel ei kujune käesoleval aastal siiski müügitulu välisriikidest tõenäoliselt suuremaks kui mullu ja ka riikide vahelises jaotuses ei ole oodata muudatusi. Erinevalt Merkost, mis nopib järjepanu Lätist lepinguid, märkis Nordecon kvartaliaruandes, et sealne ehitusturg pole saavutanud piisavat stabiilsust peale paari aasta tagust tugevat langust ja sisenemine püsivalt Läti ehitusturule 2014. aastal on vähetõenäoline.
Samuti on Nordecon oma Leedus tegutseva tütarettevõtte Nordecon Statyba UAB aktiivse tegevuse peatanud. Nordeconi juht Jaano Vink ütles, et pärast masu pole neil enam Lätis ja Leedus toimivat organisatsiooni ega ühtegi töötajat. "Ei näe, et see pilt oleks seal nii hea, et võiks hakata suuremalt ette võtma," tõdes ta ja lisas, et praegu tegutsetakse lõunanaabrite juures vaid projektipõhiselt.
Soomes tegutsetakse Vinki sõnul läbi tütarfirma, ent ettevõtte ei soovi kasvu forsseerida. "Nii nagu turg areneb, nii me seal asjadel laseme orgaaniliselt kasvada ja kunstlikuks suurendamiseks põhjust ei näe," rääkis ta. "Peamine eesmärk on ikkagi koduturul Eestis teha võimalikult head tööd ja olla siin tugev, mis on meil praegu hästi õnnestunud," rõhutas ta.