Teabeameti peadirektor Rainer Saks avalikustas kaks ameti töötajat, kes on kinni peetud omastamise ja riigisaladuse ebaseadusliku avalikustamise kahtlusega. Kahtlusalused on Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin, kelle töö olemust ja täpset ametikohta Saks ei avaldanud.
“Kuigi Pavel Kotkin on töötanud ka teistes riigiametites, siis kõik nimetatud juhtumid puudutavad teabeametis töötatud aega, mitte mujal. Välisministeeriumi ja teisi riigiasutusi ei ole mõtet sel teemal küsitleda,” ütles Saks.
Teabeamet reageeris. Saks lisas, et juhtumi tõttu on teabeamet oluliselt muutnud oma kontrollimeetmeid ja tööprotseduure. Tema sõnul ei saaks öelda, et varem sellega ei tegeletud, sest vastasel juhul poleks sellisele tegevusele jälile saadud.
Riigiprokurör Inna Ombler ütles juhtumi kohta, et tegemist on ametiisikutele usaldatud võõra varaga, mille osas oli kahtlustatavatel suures ulatuses omastamise võimalus. “Jääksin mõnesaja tuhande euro suuruse summa piiridesse, aga ilmselt see suureneb,” ütles Ombler.
Küsimusele, miks ei uuri juhtumit majandus- või kriminaalpolitsei, vastas kaitsepolitseiameti peadirektor Arnold Sinisalu, et nendel puuduvad tehnilised võimalused ja mõned teadmised. “Ei ole vaja viia kurssi inimesi, kes valdkonnast eriti palju ei tea. Detailidega, millest arusaamiseks läheks liiga palju aega, see ei ole mõistlik,” ütles Sinisalu.
Kaitsepolitseiamet teatas eile, et menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kriminaalasja, milles kahtlustatakse nelja teabeameti tööga seotud ametnikku, kes väidetavalt omastasid võõrast vara suures ulatuses. Esialgsetel andmetel võib kahju ulatuda mõnesaja tuhande euroni. Kahele kahtlustatavale on esitatud lisaks kahtlustus riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises.
Pressikonverentsil kinnitas Saks, et tema teada on selline juhtum ametis esmakordne. Saksa kinnitusel on Bõstrov ja Kotkin kinni peetud ja teabeamet on nendega töösuhte peatanud.
Ka varem pahuksis olnud. Paari aasta eest meenutas Eesti Ekspress 1990. aastate kapo skandaale ning ühes neist oli osaline täna teabeameti poolt avalikustatud Kotkin.
1997. aasta jaanuaris paljastas Tartu Ülikooli õppejõud Priit Kama jultunud pettuse III kursuse asjaõiguse eksamil. Kapo Virumaa osakonna direktori, eksternina juurat õppinud Peeter Oissari asemel tegi eksami hoopis kapo jurist Pavel Kotkin.
Oissar eksmatrikuleeriti ja mõlemad petturid lahkusid kapost omal soovil. Mõne aasta pärast oli vahepeal teabeametis töötanud Oissar kapos tagasi. Ka Pavel Kotkin töötas riigiametnikuna, välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna juhina.
Edukas karjäär. Kotkin lõpetas 1997. aastal Sisekaitseakadeemia korrektsiooni eriala.
Õhtuleht kirjutas 1999. aastal, et Bõstrov oli 1990. aastate alguses teabeteenistuse eriüksuse asutamise eestvõitleja.
Eruohvitser Jüri Kadak on nimetanud Sergei Bõstrovi Johannes Kerdi (kaitseväe juhataja aastatel 1996–2000 – toim) eriliseks usaldusisikuks. Kadaku sõnul juhtis Bõstrov kunagi kaitseliidu 2. osakonda, aga liikus peagi välisluuresse.
Sama aasta kevadel ütles Enn Tarto riigikogu vabas mikrofonis, et Bõstrov teenis truualamlikult okupatsioonivõimu.
Seotud lood
Eesti luure hinnangul on Lääne ühtsus Venemaale sanktsioonide kehtestamisel ja rakendamisel olnud Moskvale halb üllatus ja meenutanud asjaosalistele, et agressiivsel välispoliitikal on mõnikord tagajärjed.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.