21. mail võttis riigikogu vastu ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse, mis oma apteekide asutamise piiramise sätetega (§ 42 prim lg 1-3) riivab oluliselt ettevõtjate põhiõigusi vaba turumajanduslikus kliimas ning annab põhjendamatuid eeliseid väljavalitutele.
Põhjuseid, miks apteekide asutamise piirangud on antud seaduse mõttes mõistlikud, ei ole riigikogu esindajad suutnud adekvaatselt motiveerida. Riigikogu Sotsiaalkomisjonil ei ole õnnestunud, riigikohtu põhiseaduse järelevalve komisjoni 3-4-1-2-13 otsuse jõustumise 6 kuulise tähtajaga, leida piisavalt andmeid selle kohta, kuidas apteekide asutamise piirangud ravimite kättesaadavust parandaks ning mil moel kaaluks rahvatervise tagamise eesmärk üles ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte.
Olukorras, kus riigikogu sotsiaalkomisjon on vaid arvamusel, et apteekide asutamise piirangu kehtetuks tunnistamine hoogustaks maa-apteekide sulgemist, kuid faktilised alused ja uuringud selleks puuduvad, ei ole põhjendatud aastase pikenduse andmine ebavõrdse olukorra säilimiseks ja riigikohtu otsuse eiramiseks. EPE on seisukohal, et väide nagu apteekide asutamispiirangud võimaldaksid saavutada kogu Eestis ühtlast, kvaliteetset ja tarbija jaoks hinnasõbralikku apteegiteenust, on otsitud ja ebausutav. Seetõttu on oluline diskrimineerivad piirangud võimalikult kiiresti kehtetuks tunnistada ja pigem kehtestada ravimite kättesaadavuse parandamiseks alternatiivseid ja seaduslikke lahendusi, mida toetab ka riigikohtu põhiseaduse järelevalve komisjon oma otsusega (3-4-1-2-13 p 169).
Eestis kui õigusriigis ei tohi tekkida olukorda, kus riigikogu saaks eirata riigikohtu poolt tehtud otsust. Sellise olukora tekkides ei erineks riigikogu ühestki võlgnikust või kurikaelast, kes kohtuotsust ei täida.
Seepärast pöördume Teie poole, sest vastavalt põhiseaduse § 105 ja 107 kuulutate Teie välja seadused ning kirjutate alla ratifitseerimiskirjadele. Väljakuulutamine vabariigi presidendi otsusega on enne seaduse avaldamist viimane menetlus, milleta seadus ei saa õigusjõudu. Väljakuulutamine võib olla formaalne protsess või sisaldada poliitilist või põhiseadusliku kontrolli või mõlemat, st vetoõigust.
Protseduuri kohaselt kontrollib vabariigi president seaduse väljakuulutamise otsustamiseks väljakuulutamiseks saadetud seaduse ehtsust, menetluse põhiseaduspärasust ja seaduse sisulist kooskõla põhiseadusega. 14 päeva jooksul on presidendil üldjuhul võimalik leida ilmselgelt põhiseadusvastaseid sätteid. Ülejäänud vastuolud põhiseadusega peaksid ilmnema õiguskantsleri teostatava abstraktse normikontrolli või kohtute või KOV volikogu algatatud konkreetse normikontrolli käigus. Antud hetkel on riigikohus juba tuvastanud mitu sätet põhiseadusega vastuolus olevaks.
Kui vabariigi president otsustab seaduse välja kuulutamata jätta, siis tuleb saata seadus koos põhjendatud otsusega riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui riigikogu võtab seaduse muutmata kujul uuesti vastu, on vabariigi presidendil õigus esitada riigikohtule taotlus tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks samadel alustel, mis ta tõi välja oma motiveeritud otsuses riigikokku tagasisaatmisel. Vabariigi presidendil on õigus ka riigikohtusse pöördumisest loobuda, sel juhul kuulutab ta seaduse välja. Kui riigikogu muudab seadust, kuid ei lahenda vabariigi presidendi poolt osutatud õiguslikule probleemile või tekivad uued probleemid, on vabariigi presidendil õigus seadus uuesti välja kuulutamata jätta ja riigikogule tagasi saata.
Seega usume ja loodame, et kasutate endale antud seaduslikke volitusi ravimiseadust mitte välja kuulutada ning likvideerite olukorra, kus riigikogu saaks võtta vastu seaduse, milles sisalduvad sätted on riigikohus oma otsusega põhiseadusvastaseks tunnistanud.