Tänase otsusega tunnistas riigikohus juba teist korda apteekide asutamispiirangud põhiseadusega vastuolus olevaks ja seega kehtetuks.
- Benu apteek Postimaja kaubanduskeskuses. Foto: Erik Prozes
Aasta aega tagasi mullu detsembris otsustas riigikohus esimest korda, et alates 2006. aastast kehtinud apteekide asutamispiirangud ei vasta põhiseadusele. Seejärel jättis aga riigikogu tänavu suvest kuni järgmise aasta suveni ehk aastaks ajaks piirangud suuremates keskustes ikkagi jõusse, põhjendades seda vajadusega saada turu reguleerimiseks aasta jagu lisaaega. Riigikohus pidi seega omakorda uuesti piirangud tühistama.
Riigikohtu üldkogu jäi oma tänases otsuses endiselt seisukohale, et apteekide asutamispiirang kohtleb ettevõtjaid ebavõrdselt. Piirang takistab uute apteekide loomist ja annab eelise neile, kes asutasid apteegid enne asutamispiirangute kehtima hakkamist, otsustas kohus. Üldkogu märkis, et apteekide asutamispiirangust tulenev ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riive on väga intensiivne ja seadusandja on valinud eesmärgi saavutamiseks ebaproportsionaalse vahendi.
„Apteegituru regulatsioon on seadusandja ülesanne. Olukorras, kus apteegiturg toimib konkurentsimudeli järgi, ei saa lubada ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Apteegiteenuse kättesaadavuse tagamiseks maal on seadusandjal võimalik kasutada abinõusid, mis oleksid tõhusamad, kuid riivaksid ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust vähem,“ selgitas riigikohtu esimees Priit Pikamäe pressiteates.
Riigikohus ei rahuldanud ka riigikogu taotlust lükata otsuse jõustumine edasi, kuna seadusandjal ei ole olnud piisavalt aega uue regulatsiooni väljatöötamiseks. Kohus leidis, et riigikogul oli uue regulatsiooni väljatöötamiseks aega ligi kaks aastat. Õigusriigi põhimõttega on vastuolus see, kui seadusandja saaks jätta põhiseaduse vastase regulatsiooni kehtima sel moel, et kehtestab formaalselt uue, kuid oma mõjult varem kehtinuga võrreldes suuresti samasisulise regulatsiooni, mille riigikohus on juba põhiseaduse vastaseks tunnistanud, teatas kohus. Eeltoodud põhjusel jõustub tänane riigikohtu otsus kohe ehk kuulutamisest.
Otsuse jõustumisest alates ei ole apteekide asutamine asukohast või teiste apteekide olemasolust lähtuvalt piiratud. See tähendab, et apteegi asutamiseks tuleb esitada ravimiametile sellekohane taotlus. Riigikohus lisas, et kuna apteekide tegevusloa väljastamine võtab praktikas aega, on seadusandjal võimalik kiiresti kehtestada põhiseaduspärane regulatsioon ja juba esitatud taotluste alusel antakse tegevusload välja muudetud seaduse järgi.
Apteekide asutamispiirangute ajutise jätkumise poolt olid nii apteekrite liit kui ka apteekide ühendus. Piirangute vastu on aga lisaks õiguskantsler Indrek Tederile olnud konkurentsiamet ja riigikontroll.
Seotud lood
Apteekrite liit väidab, et Ülikooli Apteek laieneb apteegiturul ebaseaduslikke võtteid ehk varifirmat kasutades. Asja on asunud uurima konkurentsiamet.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas apteekidele kehtivaid seadusi, sest jätkuvalt teevad muret piirangutega kaasneda võivad tagasilöögid. Turuosalised väidavad, et konkurendid juba kasutavad kohanemiseks varjatud majandusskeeme.
Euroopa Komisjon alustas menetlust, et selgitada välja, kas eelmisel aastal riigikogus vastu võetud uus apteekide regulatsioon, mis muuhulgas keelab ravimite hulgimüüjal olla apteekide omanik, võib olla vastuolus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu õigusnormidega.
Riigikogu võttis täna 49 poolthäälega vastu nn apteekide seaduse - Eesti apteekide suuromanikeks peavad viie aasta jooksul saama proviisorid.
Kuigi töötame selleks, et suurendada heaolu, luua kindlustunnet endale ja lähedastele, võib tööpinge heaolu ja suhteid kahjustama hakata, kirjutab Tallinna Ülikooli õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava.
Enimloetud
5
Kahjum parandati suuremaks
Hetkel kuum
Kahjum parandati suuremaks
Berkshire Hathaway kontol seisab rekordiline summa
Tagasi Äripäeva esilehele