Valuuta tuleb välja jätta. Kui mõõdaksime kulla või Dow Jonesi hinda dollarites, siis mõlema hind on viimaste kümnenditega märgatavalt tõusnud. Selle põhjuseks on inflatsioon, mis peidab varaklasside tsüklilisuse. Isegi kui Dow Jones on võrreldes 2000. aastaga tõusnud, siis ostujõud ühe osaku kohta on tegelikult langenud. Kulla puhul on ostujõud aga tunduvalt suurem. Kuna hinnatõus ja raha väärtuse langus ei luba dollarit adekvaatselt väärtuse mõõtmiseks kasutada, tuleb võrrelda varaklasse omavahel. See avaldab vara tegeliku majandusliku väärtuse.
Oletame, et keegi investeeris 9. novembril 1903. aastal 42,15 dollarit Dow Jonesi indeksisse ja sai selle eest ühe osaku. Vahetades edaspidi 110 aasta jooksul viis korda õigel ajal varaklassi, oleks investori portfell praeguseks üle 15 miljoni dollari (ca 11 miljonit eurot).
Millal vahetada kuld aktsiate vastu ja vastupidi? Dow Jonesi ajalooline ja õiglane väärtus on 4 untsi kulda osaku eest. Kuna kõikumine on viimase saja aastaga intensiivistunud, tuleks juhul, kui kulla ja Dow’ suhe langeb alla 3 untsi osaku kohta, vahetada kuld aktsiaindeksi vastu. Kui see aga tõuseb üle 20, on aeg likvideerida Dow’ osakud, soetada saadud raha eest kulda ja oodata järgmist tsükli pöördumist.
Need vahetusväärtused on inimestele, kellel pole aega ega tahtmist varaklasside ja majanduse olukorda pingsamalt jälgida. Selline strateegia pakub pikema aja jooksul suurt tootlust. Selleks, et turutippe ja -põhjasid täpsemini tabada, on vaja rohkem teadmisi ja indikaatoreid.
Pärast kulla korrektsiooni aastatel 2011–2013 on Dow Jonesi ja kulla suhe 12,8. See tähendab, et üks aktsiaindeksi osak maksab praegu 12,8 untsi kulda. 1933. aastal oli nende suhe 2, 1981. aastal 1. Kui eeldada, et kahe varaklassi suhe langeb nende aastate tasemele, on kuld hetkeseisuga parem investeering kui USA suurim aktsiaindeks.
Kulla tsüklit soosib ka rahamassi kiire kasv Euroopas, USAs, Jaapanis ja paljudes teistes riikides. See võib drastiliselt vähendada riiklike valuutade usaldusväärsust. Valuuta ostujõu vähenemine võib kaasa tuua kulla ostujõu suurenemise. Pärast teist maailmasõda sündinud lapsed jõuavad mõne aasta pärast pensioniikka ja kasvab järsult väljamaksete hulk suurtest fondidest. See võib mõjuda aktsiaturule survestavalt ja soosida kulla väärtust.
Paljude riikide keskpangad ostavad kulda kokku, sealhulgas Hiina, Venemaa, Lõuna-Korea, Kasahstan, Mehhiko, Türgi, Indoneesia. See hoiab ülemaailmse nõudluse kõrge. Vaatamata lisateguritele ja kulda soosivale tsüklile tuleks investeerimist plaanida pikka aega ette ehk “jõukuse tsükleid” arvesse võttes. Kulla hinnaga spekuleerimine lühemas perspektiivis on ohtlik ja nõuab professionaalsust. Näiteks tegi kulla hind mullu 30 aasta suurima aastase languse, kukkudes üle 28 protsendi.
“Jõukuse tsükkel” laseb magada. Kuna investeerimisotsuseid tehakse tsükliinvesteerimisel korra 5–20 aasta jooksul, saab pärast otsuse langetamist rahulikult magada. Pole vaja muretseda optsioonide, futuuride või muude tuletisinstrumentide üle ega oodata, mida Euroopa või USA keskpank ette võtavad. Kuna “jõukuse tsüklid” pakuvad lihtsat ja närvesäästvat moodust pensioni koguda, sobib see kõigile, kes soovivad ka vanaduses materiaalselt kindlustatud olla.